Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 2 Valguskaabli ajalugu......................................................................................................3 Valguskaabel.................................................................................................................. 5 Kaod valguskaablis........................................................................................................ 7 Valguskaabli tööpõhimõte..............................................................................................8 Kokkuvõte
VALGUSKAABEL JA SELLE AJALUGU Referaat Autor: Mario Kallaste, 11R klass Juhendaja: Reeno Reeder Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................... VALGUSKAABEL....................................................................................................................... VALGUSKAABLI AJALUGU.................................................................................................... KOKKUVÕTE............................................................................................................................. KASUTATUD MATERJAL......................................................................................................... LISA...............................................................................................................................
ARVUTIVÕRGUD (algvara) Arvutivõrk- Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Maailma esimene arvutivõrk oli ARPANET, mis töötati välja 1969. aastal Pentagonis, USA-s. Kohtvõrk- Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. · Virtuaalne kohtvõrk VLAN-on kokku ühendatud erinevates kohtades olevatest arvutitest
Valguskaabel ja selle ajalugu Autor: Mario Kallaste 11.R Valguskaabel Kiudoptiline kaabel Suurem infomahtude ülekanne, kui teistel elektrisignaalil põhinevatel kaablitel. Juuspeenikesed kiud Valguskaabel Üks valguskiud koosneb kolmest osast. Tuum Kattematerjal Pinnakate Valguskaabel Globaalsed võrgud Heli, andmete kui ka video edastamine nii lühikestel kui ka pikkadel vahemaadel Digitaalkaamerad Mehhaanikas mootorite kontrollimine Valguskaabli ajalugu Valguskaablite tööpõhimõte avastati 19ndal sajandil. John Tyndalli katse Alex Graham Belli hääle edastamise süsteem Esimene valguskaabel John Tyndall ja Alex Graham Bell Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TÄNAN KUULAMAST!
Klaas on omaduste poolest väga erinev metallist, kuna tal puudub täielikult elastsus. Klaasi käitumist tuntakse küllalt hästi ega tule probleeme kui võetakse arvesse otstarbekad kaitsevahendid ja õige käsitlemise meetodid. 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng Kaablikonstruktsiooni ülesanne on kaitsta optilise kiude ümbruskonna mõjude eest tootmises, transpordis, laostamisel, installeerimisel ning kasutamisel. Peamine põhimõte oli soonte valguskaabli puhul kuidude kogunemine kaablisüdamikuks. Kuna kuidudest polnud kogemusi ja klaasi haprus oli suureks riskiks, oli töökindluse suurendamine esimestes valguskaablites. Tehnika oli uus ka kulutused võisid olla suuremad kui konventsioonitehnikas. Kogu optikat kattis salapärasus ja optilist tehnikat valdas vähe inimesi. Valguskaablite kasutusele võimsuse suurenemisega täienesid ka teadmised kiu käitumisest. Kihilise konstruktsiooniga võistleb edukalt nuut-konstruktsioon
Valgus langeb tohedamast keskkonnast hõredamasse ja murdub n-ist eemale. Kui suurendada langemisnurka siis suureneb ka murdumisnurk. Mingist langemisnurgast alates suureneb murdumisnurk 90 kraadini. See tähendab, valgus jääb kulgema piki keskkondade lahutuspinda. Seda nim. täielikuks peegelduseks. Valgus enam ei pääse õhku vaid peegeldub täielikult tagasi esimesse keskkonda. Täielik peegeldumine leiab kasutust optikaseadetes nagu binoklites,fotokates, periskoopids ja valguskaablites. Valguskaabli sees toimub mitmekordne peegeldus ning valgus pääseb välja teisest otsast. Läätsed Lääts on sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Sfäär on kerapind. Läätsed jaotatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. 1) kumerläätsed (kaksik kumerlääts, tasakumerlääts, nõguskumerlääts). Kumerläätsed koondavad valgust. Kõik kumerläätsed on servadest õhemad kui keskelt. 2) nõgusläätsed (kaksiknõguslääts, tasanõguslääts, kumernõguslääts).
plastikkiud. Kiudoptilise kaabli infoedastusmaht on ligikaudu tuhat korda suurem kui keskmisel koaksialkaablil ja miljon korda suurem kui kahejuhtmelisel telefonikaablil. Kaabli kiu võib teha juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu kiude. Valguskaablite kasutamine ja hooldamine on vaskkaablitest oluliselt kallim. Valguskaabel koosneb tuhandest klaas- või plastikkiust, milles levivad informatsiooniga moduleeritud valguslained. Valguskaabli eelised võrreldes vaskkaabliga: · suurem ribalaius; · suurem häirekindlus; · väiksem kaal ja diameeter; · sobivad hästi info edastamiseks digitaalsel kujul. Seitsmekihiline avatud süsteemi mudel OSI-7 Kiht Nimetus Otstarve 7 Rakenduskiht Madalamate kihtide ohjamise ja rakendusprogrammide (application layer) võrgutöö kasutajaliides
SISSEJUHATUS Arvutivõrk on seadmete ja/või protseduuride kogum, mis võimaldab kanda andmeid ühest arvutist teise. Meie vaatleme arvutivõrke, kus andmeedastus toimub inimese või mõne teise elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside. Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine
kattekiht. Kiu läbimõõt on mõnest mikromeetrist pikemate vahemaade korral kuni mõne millimeetrini lähiülekande korral. Valguslainejuht ümbritsetakse täiendavalt plastmantliga. Valguslainejuhi ehitus on kujutatud joonisel 4.31. Joonis 4.31. Valguslainejuhi ehitus [2]. Sidesüsteemides kasutatakse valguskaableid, mis sisaldavad mitmeid valguslainejuhte, terasest tugevdussoont, mitmesuguseid vaskjuhte ning mis on kaitstud kaitsekatete ja soomusega. Valguskaabli ehituse näide on kujutatud joonisel 4.32. Joonis 4.32. Valguskaabli ehitus [2]. Valguskaableid valmistatakse nii klaaskiust kui plastikutest. Klaaskiud-valguskaablid on harilikult paremad, nende sumbuvus on ca 2-3 dB/km olenevalt lainepikkusest. Plastkaablite sumbuvus on 150 - 2000 dB/km. Plastkiud valmistatakse tavaliselt jämedamad - ca 1 mm läbimõõduga. Saatja põhiliseks elemendiks on kas valgusdiood või laserdiood. Valgusdioodidel
Multiplexing) · tihe lainepikkusmultipleksimine Erinevatest allikatest saabunud signaalid edastatakse mööda valguskaabli ühtainsat kiudu nii, et iga signaali kannab erineva lainepikkusega valguslaine. · DWDM kasutamine võimaldab multipleksida kuni 80 (teoreetiliselt rohkemgi) erinevat lainepikkust ehk andmekanalit mööda ühtainsat optilist kiudu edastatavasse valgussignaali. Iga kanal kannab seejuures aegmultipleksitud (TDM) signaali. Süsteemis, kus iga kanali ribalaius on 2,5 Gbit/s (miljardit bitti sekundis) on võimalik üht kiudu mööda edastada 200 miljardit bitti sekundis.
ootele ja aktiveerib selliseid funktsioone nagu konverentskõned ja kõnede üleandmine ning võtab vastu informatsiooni sissetulevate kõnede kohta (näit. numbrinäidu infot). Kuna D-kanal on ühendatud otse telefonisüsteemi SS7 signalisatsioonivõrku, toimub numbri valimine palju kiiremini kui tavalise telefoni puhul. Versioon B-ISDN kasutab andmeedastuseks lairiba-edastust ja toetab andmekiirust 1,5 Mbit/s. See eeldab aga valguskaabli kasutamist. Arvuti ühendamiseks ISDN-võrguga kasutatakse võrguterminaatorit ja ISDN terminaladapterit. Võrguterminaator ühendatakse telefonifirmast tuleva kahesoonelise liiniga RJ-11 konnektori abil ning sellel on neljasooneline väljund terminaladapteri jaoks. USA-s on võrguterminaator harilikult ehitatud terminaladapteri sisse, kuid Euroopas ja Jaapanis on need kaks eraldi seadet. Terminaldapterit nimetatakse sageli ISDN-modemiks, sest see võib toetada ka analoogtelefoni või
üheaegselt lähtuvate raadiosignaalide päralejõudmises esinevaid ajalisi nihkeid. Lähtudes elektromagnetlainete levimiskiiruse teadaolevast väärtusest, arvutatakse levimisaegade põhjal vahekaugused ja seejärel ka uuritava punkti koordinaadid. Telefoniside klassikalises variandis levib helisageduslik elektromagnetlaine (madal- sageduslaine) mööda metalljuhtmeid ühest telefoniaparaadist teiseni. Kaasaegses telefonisides edastatakse kõnesid suurte vahemaade taha klaaskiududest koosneva valguskaabli abil, milles levib optilisse vahemikku kuuluv elektromagnetlaine. Seda lainet moduleeritakse ülekantavate helisagedusvõnkumistega. Väga kõrge kandesageduse (f = 1012...1013 Hz) tõttu mahub ühele valguskaablile sadu tuhandeid sidekanaleid (sagedusvahemikke laiusega 4 kHz). Tänapäeval kasutatakse ka üha rohkem mobiiltelefone, mis koosnevad piiratud tegevusraadiusega (kuni 30 km) raadiosaatjast ja vastuvõtjast. Mobiiltelefonist läheb kõne raadiolainete vahendusel
saada andmeid oelda ,et kasutan nii ja niipalju kanaleid ning minu valja). andmeside kiirus on nii ja nii suur. Signaalihinnangud See on naiteks olukord kus mingi suurfirma paneb S/N (Signal-to-Noise ratio) maasse signaal-mura suhe Signaali voimsuse ja valguskaabli ning hakkab teistele ettevotetele muravoimsuse suhe, mida muuma kaablis valjendatakse harilikult detsibellides (dB). kanaleid. Signaal-mura suhe Broadband Access iseloomustab sidekanali, audiosignaali, voimendi Central Office (teenusepakkuja) vms. puhtust Customer Premises (kasutaja) ehk kvaliteeti
Pikemad ühendused, suuremad andmeedastuskiirused. 17 Graded index – murdumisnäitaja muutub sujuvalt, mitte hüppeliselt. Tekitab vähem moonutust (modaalne dispersioon). Eelised: väga suur läbilaskevõime (kaablis palju kiude, teoreetiline läbilaskevõime ühes kius kuni 25THz, praktiliselt kasutatakse 10-40GHz) ja väike signaali sumbuvus. Puudused: valguskaabli kasutamine ja hooldamine on kallim ja tülikam kui tavalise kaabli kasutamine. Samuti on nad hapramad ning keerulisem jätkata/pikendada. Peamine puudus on hajumine ja dispersioon. Hajuvus on probleemiks ainult pikkade ühenduste korral. Teine puudus on see, et valgusimpulss moondub levimisel mööda kaablit. Selle vähendamiseks valmistatakske kiud võimalikuld ühtlikust materjalidst. Kuna infrapunakiirgus on nähtamatu, võib see olla ohtlik kaableid paigaldava tehniku silmadele
annaabi.ee 
