Mõõtetrafo toimib vaid nimivoolu piirkonnas, kaitsetrafo ka suurema korral, aga täpsusklass on väiksem. Kaablivoolutrafo- rogowski vöö. 7. Valgusandurid Toimivad nii voolu kui pingeandurina. Tajuriks on sümmeetriakeskmeta kristall. Pingejaguris elektrivälja tugevusega võrdeliselt muutub valguse murdumisnäitaja. Voolutajuris valguse võnketasandi pöördenurk muutub võrdeliselt magnetvälja tugevusega. Mõõteteave edastatakse lõppmuundurisse valgusjuhi kaudu. Valgusallikaks on valgusdiood ja lõppmuunduriks fotodiood. 8. Sulavkaitsmete kasutamine keskpingel Toimivad vaid maksimaalkaitseks/hetkkaitseks. Liigse voolu korral sulavkaitse katkeb automaatselt. Tuleb välja vahetada. Tunnusjoon peab sobima kaitstava objekti omadustega. 9. Kaitse sätete valik (sätte-, välistusväärtus,ennistustegur,ülekande-skeemitegur,välistusaeg,selektiivsusaste)
kujutis. · Ultimatiivne lahutusvõime on vähim elektronkiire läbimõõt, mille korral saadakse veel adekvaatne signaal. 7. Kuidas detekteeritakse sekundaarseid elektrone? · Kõige sagedamini kasutatav signaal. · Stsintillaator fotoelektronkordistiga Everhart-Thornley elektronide detektor. · Sekundaarelektronid tekitavad valgusesähvatuse stsintilatsioonmaterjalis, see juhitakse valgusjuhi abil fotoelektronkordistisse, mis muudab footonid voolu- ja pingeimpulssideks, mida võimendatakse ning sellega moduleeritakse monitori heledust saadakse objektist pilt monitori ekraanile. · Sekundaarelektrone tuleb tõmmata detektorile positiivse laenguga, mis antakse selle ees asetsevale võrele. · Sekundaarelektronide energia on väike, arv on suur. · Signaal koosneb sekundaarelektronidest ja peegeldunud
õigsuse kontrollimiseks. Valgusjuht Võib-olla oled kuulnud, et telefonikõnesid, raadiosaateid, telepilti – ühe- sõnaga infot – on võimalik edastada ka valguse abil. Uurime järgnevalt, kui- das valgussignaale saata sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusele, ilma, et need laiali hajuksid. Selleks suunatakse valgus nn optilisse kaablisse, mis sisaldab peenete val- gusjuhtide (tavaliselt klaaskiudude) kimpu. Valgusjuhi väliskiht peab olema selle keskosast optiliselt niipalju hõredam, et valgus peegelduks väliskihilt täielikult sisekihti tagasi. Joonisel on näha valgustit, kus valgus levib piki painduvaid valgusjuhte, väljudes vaid nende otstest. Valgusjuhina toimivad paljud läbipaistvad materjalid, näiteks jõhv („õnge- nöör“), loomade karvad. Mitmed loomadel, kelle nahk on kaetud paksu
annaabi.ee 
