Meeled
infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib
viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud
meelelisele elamusele.
Nägemismeel
Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada
valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju,
suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi
silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite.
Kuulmismeel
Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende
amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil[6].
Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajates
detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus mehhaaniline vibratsioon konverteeritakse sisekõrvas
närviimpulssideks