Elekter ise mulle suurt kasu ei too, küll aga lihtsustavad minu elu seadmed, mis elektrienergia teiseks liigiks muundavad. Näiteks kui mul on vaja mune keeta ja ma tahan seda elektri abil teha, siis ma ei pane juhtmeid veepotti lootes, et vesi nüüd tänu elektrile soojenema hakkab. Küll aga aitab see, kui ma endale elektripliidi ostan, mis elektrienergia soojusenergiaks muundab. Veel üks tavaline elektritarbija on lamp, mis muudab elektrienergia valgusenergiaks. Ka akustikaga puutun ma pidevalt kokku. Akustikaga on seotud kõik hääled - nii need mida ma kuulen kui ka need mida minu kõrvad tajuda ei suuda. Rääkimise (heli tekitamise) ja kuulmise (helile reageerimise) abil saan ma teistega suhelda ja informatsiooni jagada. Need on ainult väike osa füüsikalistest nähtsutest, mis minu igapäevaelus rolli mängivad. Tegelikkuses on neid palju rohkem ning ilma füüsikaliste nähtusteta ei ole
vajavad toiteks alalispinget. Samuti on alaldeid tarvis raadio teel edastatud heli-, video- ja teabesignaalide dektekteerimiseks. Päikesepatareid ehk fentiilfotoelemendid kasutatakse päikeseenergia valgusenergiaks muutmisel. Valgusdioodid leiavad tööd indikaatoreina elektroonikaseadmeis, tekstide ja numbrite kuvamises jms. Ka pooljuht laserid on loomuselt valgusdioodid. Mis on transistor? Kus kasutatakse? Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimises.
Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Selliselt tasandil mina elektrivooluga ma kokku ei puutu. Mina, nagu ka paljud teised inimesed kasutavad seadmeid mis muudavad elektrivoolu minule huvitavaks liigiks. Selliseid seadmeid nimetakse elektritarviteks või siis elektriseadmeteks. Elektriseadmeid leidub pea igas majapidamises. Näiteks muudab elektri-radiaator elektrienergia soojusenergiaks või elektripirn muudab valgusenergiaks. Minu elu muudavad seda tüüpi seadmed kindlasti mugavamaks ja paremaks. Näiteks oleks minu elu ilma elektrivalgustuseta suhteliselt ettekujutamatu Otsene kokkupuude elektrivooluga on siiski tervisele piisavalt halvamõjuline. Lisaks elektriosakeste liikumine kirjeldamise, aitab füüsika valemite koosabil ka konstrueerida erinevaid elektriseadmeid. Näiteks kasutades tuntut Ohmi valemit, saab arvutada voolutugevust elektrijuhtmetes. Elekter on
Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid. (Temperatuuril 293 K (20 ºC) vastab musta keha kiirgusmaksimumile lainepikkus 10 µm.) Luminofooride omadused : Luminofoorid töötavad energiamuundajatena, mis transformeerivad erinevaid energialiike valgusenergiaks (fotoluminestsentsi erijuhul: muundavad materjalile langevat valgust erineva spektriga üldiselt pikemalaineliseks valguseks). Luminestentsi oluliseks tunnuseks on asjaolu, et väljakiiratav energia on luminofooris mingiks ajaks salvestunud kõrgemate elektronseisundite energiana Luminestsentsi saamine : Erinev sõltuvalt struktuurist ja koostisest. Kuigi luminestsentsi ilmutavad ka mõned looduslikud mineraalid, saadakse rakendustes olulisi
(Temperatuuril 293 K (20 ºC) vastab musta keha kiirgusmaksimumile lainepikkus 10 µm.) · Nende hulka kuuluvad orgaanilised värvained, väikesi lisandihulki sisaldavad anorgaanilised ained, mida nim. kristallfosfoorideks Kristallfosfoorid. Kristallfosfoorid katavad luminestsentslampide, samuti telefi- ja arvutikuvari ekraanide sisepinda. Luminofooride omadused : töötavad energiamuundajatena, mis transformeerivad erinevaid energialiike valgusenergiaks (fotoluminestsentsi erijuhul: muundavad materjalile langevat valgust erineva spektriga üldiselt pikemalaineliseks valguseks). Luminestentsi oluliseks tunnuseks on asjaolu, et väljakiiratav energia on luminofooris mingiks ajaks salvestunud kõrgemate elektronseisundite energiana Luminestsentsi saamine : Erinev sõltuvalt struktuurist ja koostisest. Kuigi luminestsentsi ilmutavad ka mõned looduslikud mineraalid, saadakse rakendustes olulisi luminofoore
pöördlüliti liuglüliti lukklüliti Lüliti liigitus: lülituskordade arv lubatud voolutugevus (A) lubatud pinge (V) fikseeruvus Tarviti on suvaline seade, mis tötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks arvuti, telekas, tinutuskolb, kell, pangaautomaat, kõlar, külmkapp, elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvits muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhe ehk isoleerjuht on ühekordse isolatsiooniga ühest või mitmest juhist koosnev elektrit juhtivast metallist (tavaliselt vask või alumiinium või nende sulamid, erijuhtudel teras, bi või väärismetall) elektrijuht, mida kasutatakse elektriinstallatsioonitöödel elektrienergia või -signaalide edastamiseks ja kaablite valmistamisel. Paljasjuhtmed ehk paljasjuhid on juhtmete eriliigiks, mida kasutatakse
Gravitatsiooni võin süüdistada ka selles, kui ma näiteks maha kukun. Kõige enam ,,kannatavad" gravitatsiooni tõttu ilmselt alkoholijoobes isikud, kes ei suuda tasakaalu hoida ja kukuvad pidevalt pikali. Kokku puutun veel elektrivooluga, mis on meile elus väga tähtis. Mõistet elektrivoolu nimetatkse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumiseks. Elektriseadmeid leidub pea igas majapidamises. Näiteks muudab elektri-radiaator elektrienergia soojusenergiaks või elektripirn muudab valgusenergiaks. Minu elu muudavad seda tüüpi seadmed kindlasti mugavamaks. Et endale mune keeta elektri abil, siis lihtsaim viis selle tegemiseks on kasutada elektripliiti, mis elektrienergia soojusenergiaks muundab. Loodusliku elektrivooluga puutun samuti kokku, milleks on äike. Mainimata ei saa jätta ka akustikat. Sellega on seotud kõik hääled - nii need, mida ma kuulen kui ka need, mida minu kõrvad tajuda ei suuda. Ma saan teistega suhelda rääkimise ja kuulamise abil.
8. Transpordifunktsioon a) hemoglobiin 100% hapnikutransport ja teise süsteemiga 20% ulatuses CO2 transport b) vereplasma albumiinid 9. Signaalne funktsioon Valgulised hormoonid nt kõhunäärme hormoonid nagu insuliin, mis langetab veresuhkru taset; ja glükagoon, mis tõstab veresuhkru taset. 10. Struktuurne funktsioon Valkstruktuurid annavad bioobjektile vormi a) lihased b) nahavalgud c) viiruste kattevalgud 11. Vähesed valgud muundavad keemilise energia valgusenergiaks Need valgud helenduvad, nt jaanimardikate vastsete helendumine, selle valgu nimi on lutsiferiin 12. Toiteline funktsioon, mida täidavad seemnete, munade ja piima varuvalgud
põhjaklemmist. 19. Kuidas ühendatakse elektritarvitid elektrijaotusvõrku? Elektritarvitid ühendatakse jaotusvõrku rööbiti. 20. Millistel juhtudel võib tekkida lühis? Lühis võib tekkida siis, kui faasjuhe puutub kokku metallkerega, kui rikutakse elektriohtuse reegleid. 21. Miks on hõõgniit valmistatud volframist? Sest volfram talub kõrget temperatuuri. 22. Kuidas muutub elektrienergia hõõglambis? Soojus- ja valgusenergiaks. 23. Millega on võrdne pinge nulljuhtme ja maa vahel? Nulliga 24. Kuidas tuleb ühendada kaitsmed? Kaitsmed tuleb ühendada jadamisi. 25. Milline keha võib teha tööd? Tööd võib teha keha, millel on energiat. 26. Mida näitab arvesti? Arvesti näitab elektrivoolu tööd. (kWh) 27. Milleks muundub liikumatus juhis elektrivälja energia voolu töö tulemusena? 28. Kuidas vältida lühise teket?
mõõtmetest. Gammalainet pole enam millegagi võrrelda. Gammakiirgus tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest. Punane 760...630 Oranz 630...600 Kollane 600...570 Roheline 570...520 Helesinine 520...470 Sinine 470...420 Violetne 420...380 7. Mis on valgusallikas? Mida tähendab valguse kiirgumine ja neeldumine? Valgusallikaks nimetatakse keha, kus mingi energialiik muundub valgusenergiaks. Valguse neeldumiseks nimetatakse valgusenergia muundumist mõneks teiseks energialiigiks. Optikas nimetatakse valguse tekkimist kiirgumiseks ja valguse kadumist neeldumiseks. 8. Mida ütleb Fermat printsiip? Valguse levimise teed saab leida looduses kehtiva printsiibi järgi, mis väidab, et valgus levib teed mööda, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. 9. Defineeri amplituud, hälve, periood, faas ja levimiskiirus?
Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator
Keskosas algab süsivesinike põlemine, aga hapnikupuuduse tõttu ei ole see kunagi täielik. Mittetäieliku põlenemise ja termilise lagunemise saadustest leidub alati hõõguvaid süsinikuosakesi, mis muudavad selle leegiosa tugevasti helendavaks. Leegi nõrgalt helendavas, kuid suhteliselt kõrge temperatuuriga ja hapnikurikkas välisosas põlevad gaasid täielikult. 4.Gaaslahenduslamp Gaaslahenduslamp on seadis milles elektrienergia muundub valgusenergiaks, kui selle kolvis olevat gaasi või mingit muud ainet (helavhõbe, halogeen) gaasi läbib elektrivool või selle toimel tekitatakse kiirgus, mis paneb luminofoori helendama. Heelium põleb oranzilt, Neoon põleb punakasoranzilt, Argoon põleb violetselt või helesiniselt, Krüptoon põleb hallilt, Ksenoon põleb hallilt või rohekassiniselt. Lahenduslampide hulka kuuluvad: luminofoor-, elavhõbe-, ksenoon-, impulslambid
esineb järelhelendus. See võib kesta ainult mõni miljondik sekundit, aga ka mitmeid tunde. Kõik oleneb ainest, mis kiirgab. Luminestsentsi kasutatakse näiteks päevavalguslampides ja kompaktpirnides ehk säästupirnides. Neis on lambi sisepind kaetud luminestseeriva aine ehk luminofooriga. Torus on elavhõbeda aur, millest elektrivoolu toimel kiirgub ultravalgust. See ergastab luminofoori aatomeid ja tekib luminestsentskiirgus, mis valgustab ümbrust. Sellistes lampides muudetakse valgusenergiaks kuni 80 % kulutatud elektrienergiast. Hõõglampide korral muutub valguseks kuni 15% elektrienergiast. Luminestsentskiirgus on ka näiteks kollaste tänavalaternate valgus, kus kiirgab naatriumi aur. Ka vanemate televiisorite ja arvutite kineskoopkuvarid annavad luminestsentskiirgust, mis tekib nende sisepinnal oleva luminofoori pommitamisel kiirete elektronidega. Luminestsents leiab kasutamist veel paljudes eluvaldkondades: ainete kristallstruktuuri ja keemilise koostise analüüsimisel,
hõõgniidi kesta sisepinnale. 25 • Pane lamp põlema ja vii käsi lambipirni juurde. Tunned sooja. Seega kiirgub hõõglambist peale valguse ka soojust. Täpsustuseks: enamus hõõglambist kiirguvast energiast ongi soojus. Valgusenergiaks muundub vaid väike osa kulutatud elektrienergiast. Hõõglamp kuulub soojuslike valgusallikate hulka. Seejuures sõltub kiiratud valguse värvus hõõguva metalli temperatuurist. Nii on kõigi metallidega. See võimaldab värvuse järgi metalli temperatuuri hinnata.
Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise Välimise elektronkihi elektronidel on suurem potentsiaalne energia, kui sisemiste kihtide elektronidel, sest võimaluse korral nad langevad tuumale lähemale, järgmisele sisemisele kihile. Kui see langemine toimub, muudetakse elektroni potentsialne energia kineetiliseks. Kui langemine on toimunud, muutub kineetiline energia soojus- või valgusenergiaks. Molekulidel on kineetiline energia, sest nad on pidevas liikumises. Molekulide kineetilist energiat nimetatakse soojusenergiaks. Soojusenergia mõõduks on temperatuur. Kui aine on külm, liiguvad selle molekulid aeglaselt. Kui aine on kuum, liiguvad molekulid kiiresti. Kui kaks erineva temperatuuriga objekti puutuvad kokku, kantakse soojusenergia ühelt teisele üle. Seda nimetatakse kuumutamiseks. Termodünaamika I seadus ütleb, et energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise
Keemilised vooluallikad termoelemendid ja päikesepatareid tekitavad alalisvoolu , generaatorid aga nii alais kui ka vahelduvvoolu . Võimalik on ka vahelduvvoolu muundumine alalisvooluks alalditega . Elektrienergia tarviti (lühidalt tarviti ) on elektrivooluga töötav mistahes seade . Tarvitiks on näiteks hõõglamp , küttekeha , elektrimootor , taskutelefon jms . Tarvitis muundub elektrienergia mingiks muuks energialiigiks : hõõglambis soojus ja valgusenergiaks , küttekehas soojusenergiaks , mootoris mehaaniliseks energiaks , telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks . Lüliti on seade vooluahela sulgemiseks või avamiseks . Vooluahela avamine e. Katkestamine tähendab elektrivälja leviku katkestamist . Suletud vooluahelat s.o. vooluahelas milles kulgeb elektrivool , nimetatakse vooluringiks . Vooluahelasse võib kuuluda mitu sõltumatult toimivat haru e. Vooluringi .Elektrijuhtmed on valmistooted , mida
Kestva voolu saamiseks vooluahelas asetatakse vooluahelsasse vooluallikas, mille ülesandeks on hoida oma klemmidel pidevalt potentsiaalide vahe ehk pinge. Seega asub vooluallika sees jõud, mis tekitab pidevalt potentsiaalide vahe. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks. Mootoris mehaanilises, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Elektriskeemiks nim seadme või selle osa graafilist kujutamist tingmärkide abil.
korral esineb järelhelendus. See võib kesta ainult mõni miljondik sekundit, aga ka mitmeid tunde. Kõik oleneb ainest, mis kiirgab. Luminestsentsi kasutatakse näiteks päevavalguslampides ja kompaktpirnides ehk säästupirnides. Neis on lambi sisepind kaetud luminestseeriva aine ehk luminofooriga. Torus on elavhõbeda aur, millest elektrivoolu toimel kiirgub ultravalgust. See ergastab luminofoori aatomeid ja tekib luminestsentskiirgus, mis valgustab ümbrust. Sellistes lampides muudetakse valgusenergiaks kuni 80 % kulutatud elektrienergiast. Hõõglampide korral muutub valguseks kuni 15% elektrienergiast. Miks muundub luminestsentslampides palju suurem osa juurdeantavast energiast valguseks kui hõõglampides? Soojuskiirguse korral antakse ergastav energia ainele tervikuna, st pannakse kiiremini liikuma aine aatomid. Osa sellest energiast läheb elektronide ergastamiseks. Luminestsentsi korral antakse aga ergastav energia enamasti otse elektronidele
Konkreetsed MÕÕTEVAHENDID: Mõõt- mõõtevahend, füs. Suuruse ühikväärtuse või selle kordse reprodutseerimiseks. Võib olla nii ühe kui mitme väärtuseline. Lihtsaim üheväärtuseline on näiteks kaaluviht. Mitmeväärtuseline- joonlaud(kriipsmõõt) kõik mõõdud ei ole materiaalsed- kiirus, aeg. Mõõtemuundur- muudab ühe füs. Suuruse teiseks. väljastab sisendsuurusest kindlal viisil sõltuva väljundsuuruse Näiteks fotoelement, valgusenergiaks. Pool- elektromagnetvälja elektriks jne. Üks tähtsamaid muundureid on andur. Anduri põhieesmärk on muundada üks füüsikaline suurus teiseks, mida on parem mõõta, edastada, töödelda, või juhtimiseks kasutada. Mõõteriist on mõõtevahend, millega mõõteinformatsiooni sisaldav signaal esitatakse vaatlejale vahetult tajutavas vormis (osuti pöördenurgana skaalal, joondiagrammina, arvnäiduna või muu sellisena). Mõõteriista, mis kirjutab üles mõõtesignaali, nimetatakse
potentsiaalide vahe. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. ElektrItarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. 9 Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks . Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv õhk on isolaator
vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv
vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv
vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv
vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine tähendab seda, et mingis vooluringi osas (lülitis) vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada ehk katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt. Klemmi ja juhtme vahele jääv
annaabi.ee 
