M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
peletada. Oli.kuidagi pühalik mööda määratu suurt, vaikset jõge edasi liikuda selili lamades
ja tähti vahtides. Me ei julgenud valjusti rääkida ja naersime harva, ainult tasakesi
kõhista.des. Oli kangesti ilus ilm -- see oli peaasi! -- ja mitte midagi ei juhtunud meiega
sel ööl, ei ka järgmisel ega sellele järgnenud ööl.
Igal ööl möödusime linnadest; mõned neist asetsesid eemal tumedail künkanõlvadel ja
paistsid ainult helendavate valguselaikudena; ühtki maja polnud näha. Viiendal ööl
möödusime St.-Louisist; see säras, nagu oleks kogu maailm tules olnud. St.-Petersburgis
olid inimesed alati rääkinud, et St.-Louisis on kakskümmend tuhat elanikku, aga ma polnud
seda iial uskunud, kuni nägin
imetaolist tuledesära tol ööl kella kahe ajal. Polnud ühtki häält kuulda; kõik magasid.
Igal õhtul- kella kümne paiku hiilisin nüüd kaldale mõnda väikesesse külla ja ostsin