veepiisk toimides nagu prisma lahutab valge valguse erineva lainepikkusega komponentideks ja kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, siis ilmubki taevasse vikerkaar. Äike Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (tajutav valgusefektina) jamüristamine (tajutav heliefektina) jne. Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid. Pilved Pilv on veeauru kondenseerum isel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta.
hõlmab teema suuresti ka päästevaldkonda. 2 1. ÄIKESE MÕISTE JA TEKKEPÕHJUSED Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (tajutav valgusefektina) ja müristamine (tajutav heliefektina) jne. Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid. (Wikipedia…22.11.2012.) Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10-20. (Masing 1986) Eesti sisemaal tuleb kõige äikeserikkam piirkond esile Pärnu- ja Viljandimaa
Meteorloogid ei suuda ikka veel täielikult ära seletada neid mehhanisme, mis tornaadode teket põhjustavad. Veel raskem on neid ennustada kus ja millal nad tekivad. Mõned teadlased arvavad et saladuslikud vilja ringid on seotud tornaadodega, kuigi paljud seda ei arva kuna tornaadod liiguvad ringi mitte ei seisa ühe kohapeal. Äikesetorm Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude (tajutav valgusefektina) ja müristamisena (tajutav heliefektina). Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat
seega külmast õhust kergemaks. Soe õhk surutakse üles ja seda jõulisemalt, mida kõrgem on selle õhu temperatuur. Äikesepilv on tugeva konvektsioonivoolu pilv. Vool viib maapinnalt kaasa palju veeauru, tekivad piisad, mis muutuvad kristallideks. Tekib ka rahe. Konvektsioonivoolu temperatuur on õmbritsevast õhust palju kõrgem. Äike - Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude (tajutav valgusefektina) ja müristamisena (tajutav heliefektina). Välk tekib, kui erinevate elektriväljadega pilved teineteisele lähenevad. älk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Müristamine Kui välk läbib õhku, tõuseb temperatuur välgukanalis tuhendete kraadideni, mille tulemusena ühusurve suureneb ja kanal suure plahvatusega lõhkeb. Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult
annaabi.ee 
