· Elektroonikas CD-seadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites, lasersihikutes Väidetavalt on laserhiir valgusdioodiga hiirtest 20 korda tundlikum ning sellega kaasnev täpsus on hea uudis mänguritele ja graafikatöötlejatele. 5 · Meditsiinis hambaravi, silmalõikused, laserkirurgia, laserteraapia Laserkeevitus hambatehnoloogias kasutab ära valguse infrapunast spektriosa. See kontsentreerib kuumuse keevituspunkti, mis omakorda põhjustab metalli kohaliku sulamise. Laserite
otstarbekam kasutada. On olemas kuumad ja külmad laserid. Kuumad laserid lõikavad, söövitavad ja hävitavad. Külmad ehk pehmed laserid töötavad väiksemal võimsusel ja stimuleerivad rakufunktsioone mittetermiliselt ja mittehävitavalt. Külmad laserid saavad välja saata ainult üht sagedust monokromaatilist valgust (monokroom tähendab ühtainust värvi). Tegelikult on monokromaatilise valguse tekitamiseks kaks võimalust: a) külmlaseriga, b) valgusdioodiga (LED light emitting diode). Monokromaatiline valgus suurendab hapniku ja vere ringet, stimuleerib närvifunktsioone, vähendab valu ja lõõgastab lihaseid. Monokromaatilise valguse uuringud on keskendunud peamiselt valu leevendamiseks kõige sobivamate sageduste leidmisele. Rakukoed reageerivad kõige paremini teatud kindlatele sagedustele punases ja infrapunases spektris. Sagedus 660 nm on inimese kudedele kõige sobivam, sest stimuleerib
Valguse värvus (kiirgusspektri maksimumi lainepikkus) määratakse kasutatavate pooljuhtmaterjalide tüübiga, mis moodustavad p-n-siirde. Kiirguv valgus kuulub spektri kitsasse diapasooni, selle värvuskarakteristikud sõltuvad kasutatud pooljuhi keemilisest koostisest. Valgusdioodide peamised parameetrid on võimsus (1-100W), värvusomadused (ülieredad valgusdioodid võivad olla rohelist, sinist või muud värvi), valgustusnurk, kuumus, kaal ja energiatarbimine. 2 VALGUSDIOODIGA VALGUSTITE EHITUS Valgustamiseks kasutatavad valgusdioodid peavad olema ühendatud süsteemi, kuhu kuluvad optika, draiverid, toiteallikad ja soojuse ärajuhtijad. Kõik nimetatud komponendid kuuluvad valgusseadmesse (joonis 2). Valgusdioodisüsteemiga valgustuse projekteerijatel ja installeerijatel ei tule tõenäoliselt kunagi avada valgusseadmete korpust, just niisamuti nagu personaalarvuti kasutajal pole vajadust avada süsteemiplokki ega selle sisemusest aru saada
lugema 128. koodi. Kood 93 on kasutusel ühel tarnijal, ta kasutab kahte tähemärki, et produtseerida täis ASCII-d ja sellel ei ole numbri võimalust. Seetõttu on kood 128 igati parem. Vöötkoodi lugejate tööpõhimõte Üks valgusdiood (LED) valgustab väikest vöötkoodi punkti ja fototransistor mõõdab valguse peegeldumise koguhulka. Kiire ja fototransistori liikumisel vöötkoodi peal vöötide ja tühikute muster kogutakse ja dekodeeritakse. Joonis 1. LED valgusdioodiga vöötkoodi lugeja CCD (Charge Coupled Device) all mõeldakse rida fotoelemente ühel transistoril. Erinevelt ühest fotodioodist, mis näeb ainult ühte punkti, võib CCD lugeda ristlõiget kogu vöötkoodist korraga. Vöötkoodi valgustatakse rea valgusdioodidega, mis ehitataud skänneri sisse. Joonis 2. CCD lugeja Laserskannerid kasutavad liikuvat valguspunkti, et valgustada vöötkoodi, samas, kui üks fotosilm võtab vastu peegeldunud valguse
Paljudest fotodioodidest koostatud päikesepatareid kasutatakse autonoomse elektritoiteallikana. Eesti laiuskraadidel langeb Päikeselt maapinna ühele ruutmeetrile keskmiselt 1000 W energiat, ekvaatoril aga ligi 1500 W/m2. Päikesepatareisid valmistatakse nii räni kui galliumarseniidi baasil, nende kasutegur on 15...30%. Seega peaks meie kliimas saama 1 m2-lt keskmiselt 200 W elektrienergiat. Joonis 4.5. Fotodioodi ehitus, tingmärk ja väliskuju. Mõnel neist on valgusdioodiga sarnanev korpus. [3, 5]. Fotodioodide eelkäijateks olid ventiilfotoelemendid. Ventiilfotoelemendi metallalusel on pooljuhikiht, sellele on pihustatud õhuke poolläbipaistev metallikiht, mis on teiseks elektroodiks. Pooljuhi ja metalli vahel tekib tõkkekiht (pn-siire), millel on ventiiliomadused ja fotoelektromotoorjõu tekitamise võime. Toodeti vaskoksiid, seleen, väävel-tallium- ja väävelhõbe-ventiilfotoelemente. Elektroonika alused
On olemas kuumad ja külmad laserid. Kuumad laserid lõikavad, söövitavad ja hävitavad. Külmad ehk pehmed laserid töötavad väiksemal võimsusel ja stimuleerivad rakufunktsioone mittetermiliselt ja mittehävitavalt. Külmad laserid saavad välja saata ainult üht sagedust monokromaatilist valgust (monokroom tähendab ühtainust värvi). Tegelikult on monokromaatilise valguse tekitamiseks kaks võimalust: a) külmlaseriga, b) valgusdioodiga (LED light emitting diode). Monokromaatiline valgus suurendab hapniku ja vere ringet, stimuleerib närvifunktsioone, vähendab valu ja lõõgastab lihaseid. Monokromaatilise valguse uuringud on keskendunud peamiselt valu leevendamiseks kõige sobivamate sageduste leidmisele. Rakukoed reageerivad kõige paremini teatud kindlatele sagedustele punases ja infrapunases spektris. Sagedus 660 nm on inimese kudedele kõige sobivam, sest stimuleerib rakukoe tekkimist ja soodustab
· lisamisklahv (Insert key) · kustutusklahv (Delete key) · algus- ja lõpuklahv (Home key, End key) · leheküljeklahvid (Page Up key, Page Down key) · numbrilukustusklahv (Num Lock key) Kirjuta klaviatuuriklahvide juurde nende eestikeelsed nimed ja kirjelda lühidalt, mida mingi klahviga teha saab. Hiir (mouse) on osutusseadis ekraanipunktide äranäita- miseks. Kasutatakse mehaanilisi (kuuliga) ning optili- si (valgusdioodiga) hiiri. Optilised hiired muutusid hin- nalt konkurentsivõimeliseks paar aastat tagasi, nad pea- vad kauem vastu (pole kuluvaid osi), ei vaja puhastamist ning on vähenõudlikumad kontaktpinna suhtes. Optiliste hiirte puuduseks on hiirekursori ootamatu hüplemine. Foto 41. Mehaaniline hiir Hiireklahvide tüüpilised tähendused: seestpoolt · Vasakklõps objekti märkimine, menüü avamine, ka objekti käivitamine
annaabi.ee 
