nähtava valguse mitmesuguste värvitoonide saamine. Joonis 2. Valgusdioodseade Valgusdioodid, mis on valmistatud mitmesugustest pooljuhtmaterjalidest, kiirgavad mitmesuguse värvusega valgust. Eri materjalid vabastavad eri lainepikkusega footoneid, mis on vastavalt nähtav valguse eri värvustega (joonis 3). 5 Joonis 3. Valge ja musta värvuse loomine Esimestes valgusdioodides kasutati niisuguseid pooljuhtmaterjale nagu galliumfosfiid (GaP), AIGaAs kolmikühend ja GaAsP kolmikühend. Need andsid kiirgust punasest kuni kollakasrohelise värvuseni. Praegu kasutatakse GaP, AIGaAs ja GaAsP ainult indikaatorvalgusdioodide valmistamiseks, kuna tugev vool, mis on vajalik kiirguse saamiseks, ja suur soojus, mis nendes materjalidest valmistatud valgusdioodide töötamise ajal eraldub, lühendab oluliselt nende kasutusaega.
reaktsioon, elektronidega pommitamine) Valgusega kiiritamine Fotoluminestsents Protsess, mille käigus toimub valguse kiirgumine materjalist peale lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Kiirguva valguse intensiivsus on enamasti väiksem kui neeldunud valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning osa neeldunud energiast vabaneb soojusena. Rakendamine Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, valgusdioodides, ainete keemilise koostise või keskkonnasaaste uurimisel, tahkiste; molekulide ja kristallide elektroonste omaduste uurimisel, optilistes sensorites, rakendused meditsiinis, fotoluminestsents spektroskoopia (elektronstruktuuri uurimine). Fluorestsents Fluorestsents Fluorestsents - Sõna tuleb mineraalist fluoriit. Fluorestsents on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV- kiirgusega või nähtava valgusega. Enamikul juhtudel omab emiteeruv
Lihtainena hõbevalge, väga „särav” raske met. , erakordselt pehme ja plastiline. Reag.: hapetega- aeglaselt, veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt. Halogeenidega Cl2 ja Br2-tav toatemp-il I2 -ga kuumutamisel. Toodet. Pb-Zn ja Sn jääkidest, metallina eraldatakse In lahustest elektrolüüsiga. Saamine keerukas ja en.mahukas, st on toodang väike. Ühendid: In2O3-eriklaasides, raadiotehn., InSb ja InAs-„öisenägemise seadmetes”, Inp- pooljuhtlaserites, valgusdioodides., In(lihtaine)- Ge ja Si tähtis lisand, kergsulavate sulamite komponent Biotoime: In ja In ühendid on mürgised, eriti sissehing. Kahjulik maksale ja põrnale.In lahustuvad ühendid ärritavad nahks, silmi, limaskesta. Tallium(Tl) – Av. Spektraalanalüüsiga W.Crookes 1861, eraldas puhtal kujul 1862. Meenutab ühepoolt leelismetal. teislt pliid. Tootmises levinum kui Ga või In.. Loodusel küllaltki haruld. ja hajut. OM: sinaka läikega hallikasvalge met. , väga pehme (noaga lõig
( GalHal3 (jmt. halogeniidid, näit. GaI[GaIIIHal4] Ei reageeri H2, C, N2, Si ega B-ga Kõrgemal tº-l lõhustab metalle (jmt. materjale) tugevamini kui ükski teine sulatis; metallidega moodustab enamasti galliide (mõned neist on ülijuhid) + As → GaAs (galliumarseniid) – väga tähtis pooljuht + P → GaP (galliumfosfiid) - “ - + Sb → GaSb (galliumstibniid) – pooljuht Ga + NH3 → GaN (galliumnitriid) – valgusdioodides, teatud laserites jm. Reageerib ka S, Se ja Te-ga (→ sulfiidid, seleniid, telluriid) Vedelas Ga-s lahustuvad In, Sn, Zn, Al, Au, Ag, Cu. Toatemp-l vedelaid Ga-sulameid nim. gallaamideks. Sooladest on praktikas tähtsamad kloriid GaCl3 sulfaat Ga2(SO4)3 – esineb sageli kristallhüdraadina nitraat Ga(NO3)3 – mitme kristallhüdraadina _______ ülaltoodud soolad hästi vees lahustuvad, kloriid ja nitraat ka paljudes org. lahustites;
annaabi.ee 
