kvandina, mille võnke sagedus sõltub ainest. Tavalistes dioodides juhtub reekombineerumisi suhteliselt harva ja see tõttu ei ole valgusnähtused praktiliselt märgatavad. Valgus dioodides on aga lisandite hulgad tavalistest suuremad ja seetõttu tekib reekombineerumisi sagedamini. Kasutatakse peamiselt galliumi ühendeid. Nii annab gallium-aseniit infrapunase kiirguse. Gallium-aseniit koos gallium-fosfiidiga punase oranzi või kollase värvi, gallium-nitrit, aga sinise kiirguse. Valgusdioodidele on iseloomulik suhteliselt suur siirde elektriväli, mis tõttu nad avanevad sõltuvalt tüübist 1.3-3V. Nähtava kiirguse tekkimiseks on vaja pärivoolu 1-5mA. Valgusdioodide lubatavad vastupinged on väikesed ja ei ületa 3-5 volti. Juhul, kui valgusdiood töötab ahelas, kus võib tekkida ka vastupinge, tuleb kasutada kaitsedioode(skeem 1 14.09) Kaitsedioodiks VK on tavaline ränidiood(soovitavalt kiiretoimeline, mis avaneb siis, kui valgus dioodile hakkab mõjuma vastupinge)