kõik. Selliste lampide suhteliselt kõrge hind on veel takistanud nende kasutamist olmes, kuid räägitakse, et lähem tulevik on nende päralt. Võib aga ka juhtuda, et ootused on liialdatud. Antud töö eesmärk on seda uurida. 3 1 MIS ON VALGUSDIOOD? Valgusdiood on pooljuhtseade, mis kiirgab mittekoherentset valgust, kui temast elektrivool läbi lastakse (joonis 1). Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Joonis 1. Valgusdiood Valgusdioodi töö aluseks on füüsikaline nähtus, mis kujutab endast valguskiirguse teket, kui elektrivool juhitakse läbi p-n-siirde. Valguse värvus (kiirgusspektri maksimumi lainepikkus) määratakse kasutatavate pooljuhtmaterjalide tüübiga, mis moodustavad p-n-siirde. Kiirguv
Õpperühm: AAAB10 Juhendaja: Madis Lehtla Tallinn 2013 Sisukord 1.Mikrokontrolleritest ja assemblerist.....................................................................................3 2.Ülesannete lahendused.........................................................................................................4 1.Programm, mis lülitab nupuvajutusel sisse kaheksa valgusdioodi..................................4 2.Programm, mis nupuvajutusel kuvab 7-segmendilisel näidikul etteantud kümnendarvu. .............................................................................................................................................5 3.Programm, mis nuppu all hoides süütab valgusdioodid etteantud viivitusega ühekaupa järjekorras. Nn. ,,Kiti tuli"..................................................................................................
Andmete väljastamine 7-segmendilisele
valgusdioodindikaatorile
Üliõpilane: Daniil Redko
Üliõpilaskood: 164634
Õpperühm: AAVB-31
Juhendaja: Madis
Lehtla
Tallinn
2017
7-Segmendilise valgusdioodi juhtimine
8 #include
Valgusdiood.................................................................................3 Hõõglamp....................................................................................4 Vedelkristallkuvar...........................................................................4 Kasutatud materjal..........................................................................5 2 Valgusdiood Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Tavaliselt on LED-ide võimsus mõnikümmend millivatti, millest tulenevalt peab ka vool samas suurusjärgus olema. Suurema pinge või voolu rakendamisel LED-ile võib selle lihtsalt läbi põletada. Rakendatavus Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana ja mujal
Selgita p-tüüpi pooljuhi tekkimist? N-tüüpi elektrivoolu kannavad elektronid ja p-tüüpi augud. 9. Millist materjali nimetatakse pn-siirdeks? Mis teeb selle materjali eriliseks? Mis ülesanne on dioodil? Kahekihiline pooljuht, mis tekib n- pooljuhi ja p- pooljuhi kokkupuutel. Ta laseb elektrivoolu ainult ühes suunas ja kui ühendada juhtmed vastupidi, siis ta ei lase elektrit läbi. Dioodide põhiline kasutusala on vahelduvvoolu alaldamine. 10. Mis on valgusdiood? Mida peab valgusdioodi ühendamisel jälgima? Valgusdiood on pn-siirdega pooljuhtdiood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas. Valgusdioodi nimetatakse ka lühivormiga LED (inglise keelest Light-Emitting Diode valgust kiirgav diood). Ühendamisel tuleb jälgida et anood ühendatakse positiivse laenguga ja katood negatiivse laneguga. 11. Mis on fotodiood? Kus neid kasutatakse?
LED Valgusdiood on elektroonikas pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Õige suurusega päripinge andmisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub sellest materjalist, millest diood koosneb. Tavaliselt tarbivad valgusdioodid 30-60 millivatti elektrienergiat. Alles 1990. aastate lõpus tulid kasutusele sinist valgust kiirgavad dioodid. Siis hakati
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ (eelviimane) 5. KURSUS – 12. klass 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuritegur...
16 TMR0 = 0; 17 int n=126, m=30; 18 // Seadistatakse taimer: PS2=1, PS1=1, PS0=1, see on sagedusjagur 1:256 19 OPTION_REG = 0b00000111; 20 21 TRISD=0; // PORTD Data Direction Register 22 TRISC &= 0b11011111; // RC5 (kollane diood) väljundiks 23 24 // AN0 analoogisisend, ülejäänud digitaalsisendid 25 ADCON1 = 0b00001110; // A/D Control Register 1 26 27 while(1){ 28 if (m==0){ 29 if (RC5) RC5=0; else RC5=1; // Vigutab plaadil kollast valgusdioodi 30 m=30; 31 } 32 if (RA3) 33 PORTD=0b01011110; //0b10101010; 34 else{ 35 if (n==0){ 36 PORTD=tabel[number]; 37 number++; 38 if (number>9) number=0; 39 n=126; 40 } 41 } 42 // Igal taimeri ületäitumisel vähendatakse n-i väärtust ühe võrra 43 // ja nullitakse taimer 44 if (INTCON & Q_taimer){ 45 TMR0 = 0; 46 INTCON &= ~Q_taimer;
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Praktikum nr.4 Juhuhälbed Aruanne Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust t0 jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule b valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli ti kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga (näit Ti). Tekkiva mõõtevea ti-to pôhjustab katsetaja. n 1 Mõõtmiste keskväärtus tk = ti = 2372,64 ms n i =1 n 1 Dispersioon: D( t ) = n - 1 i=1
Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôdetakse sagedusmôôturiga. t0= 2493ms Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 1 2536 43 1849 26 2268 -225 50625 2 2425 -68 4624 27 2538 45 2025 3 2495 2 4 28 2462 -31 961
Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk: Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töövahendid: GENERAATOR G6-27, SAGEDUSMÕÕTJA 43-63 Töö käik: Katsetaja (1) mõõdab generaatori impulsi pikkust t0 jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule b valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga näit ti. Tekkiva mõõtevea ti-t0 põhjustab katsetaja. Skeem: Mõõtetulemused: Katse ti-t, ti, ms t, ms nr ms 1 2251 2516 -265 2 2493 2516 -23 3 2438 2516 -78 4 2670 2516 154 5 2495 2516 -21
Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine: Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga. Tekkiva mõõtevea põhjustab katsetaja. 1100 1050 1000 950 900 850 800 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 27 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48 50 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 26 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49
väärtus; · suurim alalisvastuvool, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; · vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni. LED (valgusdioodi tingmärk) SILDALALDI · Kuidas muuta nelja dioodiga vahelduvvool alalisvooluks? Tingmärgid: +- alalisvoolu pluss,-- alalisvoolu miinus. Lahendus: Sildalaldi ehk dioodsild vahelduvpinge alaldamiseks koosneb dioodide grupist, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele. Pluss-väljundklemmi külge on ühendatud dioodide plussotsad ja miinus-väljundklemmi külge dioodide miinusotsad. Iga sisendklemmi
Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôdetakse sagedusmôôturiga. Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 2,344 5,494336 128,544 16523,56 1 2500,3 26 2374,1 6155,344 28,056 787,1391
aruanne kaitstud Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôdetakse sagedusmôôturiga. Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 1 1735 308,42 95122,896 26 2058 14,58 212,5764 2 2025 18,42 339,964 27 2005 38,42 1476,0964 3 2671 627,58 393856,65 28 2068 24,58 604,1764
muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline töörežiim stabiilne ja kasutatav. • Valgusdiood - pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana ja mujal. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates valgusfoorides või elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised
identset poolarvulise spinniga osakest ei saa jagada sama kvantolekut. Tähis: s. Tõrjutusprintsiip: ühes aatomis ei saa olla kaht elektroni samade kvantarvudega, et n,l,m ja s oleksid samad. Kiip: pooljuhtplaadike, millesse on tehtud palju väikseid transistoreid koos takistite, kondesaatorite jm. Transistor: pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Selle abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali. Kui valgusdioodi läbib pärivool, hakkavad need valgust kiirgama: siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad rekombineeruvad. Pooljuhtdioodid: alaldid, ventiilfotoelemendid nt. päikesepatareid. Päripinge: elektrivoolu pinge elektronide liikumise vastassuunas. Takistuse ülekanne tähendab: ühele siirdele rakendatud signaalpingega saab reguleerida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget.
järjekorras. V:D,E,A,C,B,F,G 9)Millega oleks arvuti kokkuladumisel kõige sobivam ühendada randmerihma vedrujuhe? V:Metallist arvutikorpusega või mõne muu suure metallist kehaga 10)Millisesse pildil kujutatud emaplaadi pistikusse/oesasse tuleks ühendada emaplaadi täiendav +12V toitejuhe? V: G 12.test ARVUTI koostamine II 1)Millise joonisel kujutatud kruviga oleks kõige otstarbekam kinnitada arvuti CD- lugeja? V:G 2)Kas arvuti HDD ja POWER valgusdioodi töötamise seisukohast on vahet, kuma pidi(polaarsus) ühendada ATX emaplaadiga HDD ja POWER valgusdioodi juhtmed? V: JAH 3)Millist joonisel kujutatud kinnitusdetaili oleks kõige otstarbekam kasutada välistamaks arvuti ja emaplaadi korpuse elektrilist kontakti? V: I VAATA KRUVIDE PILTI 4)Milliste kontaktidega tuleks ühendada joonise parempoolses alumises nurgas kujutatud pistik? V:Punane juhe kontaktiga 11, valge juhe kontaktiga 12
Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine: Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga. Tekkiva mõõtevea põhjustab katsetaja. 1. Esitan mõõtetulemused ti tabelina ja graafikuna. Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) nr nr nr nr nr
Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. TÖÖ KÄIK Ajaintervallide käsitsi môôtmine Vaatleme täpsete ajavahemike käsitsi môôtmisi ning määrame sellistel môôtmistel tekkiva mõõtevea. Seega vaatleme mõõtevigu, millised tekivad seoses inimese osavôtuga môôtmisprotsessist. Katsetaja (1) mõõdab generaatori impulsi pikkust t0 jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule b valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga (näit ti). Tekkiva mõõtevea ti-t0 põhjustab katsetaja. Mõõtetulemused tabelina t0=5722ms Katse ti t t =ti -t (ti -t) 2 t0 t= ti- (ti- t0)2 nr. t0 1 5994 5704,2 289,72 83937,6 5722 272 73984
Kalev Uiga (M. Sc, TÜ keskkonnatehnoloogia eriala) Sissejuhatus v Euroopa Liidu nõudel tuleb Eesti Vabariigil suurtes kogustes energiat (sh elektrienergiat) säästa. v Valgustusele kulub umbes neljandik hoone energiakulust, mida saab vähendada LED-lampide kasutusele võtmisega. v 2014. aasta Nobeli füüsikapreemia said Jaapani ja Ameerika Ühendriikide teadlased tõhusa sinise valgusdioodi loomise eest. v Antud uurimistöös võrreldi erinevat tüüpi elektripirnide (nt hõõg-, luminofoor- ja valgusdioodpirn) kasutamisega kaasnevaid kulusid tarbijale ning üritati leida sellest tulenevaid kokkuhoiu võimalusi nii kodumajapidamistes kui ka avalikes hoonetes (nt klassiruumis). LED-lampide kasutamise positiivsed küljed v LED-lampide kasutamise positiivsed küljed on järgmised: ü ü
vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub elektromagnetilise kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 13 (43) Joonis 4.11. Valgusdioodi struktuur ja tingmärk [3]. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Toodetakse valgusdioode, kus ühes kestas on kaks või enam erineva värvusega valgusdioodi. Kui
(autokompuuterid ja muid seadmeid juhtivad protsessorseadmed). 23. Kirjelda andmeedastuse viise arvutite vahel (kuidas jõuab info arvutist arvutisse)? Läbi arvutivõrgu (ühe arvuti võrgukaart saadab informatsiooni arvutivõrku (WiFi puhul õhku), kust teised arvutid seda loevad). Välise andmekandja vahendusel (info tõstetakse ühes arvutis mälupulgale ja teises saab selle sealt kätte). Infrapunaliidesel vilgutab üks arvuti infrapuna valgusdioodi ja teine anduriga loeb, mis infot esimene saatis. 24. Ülesanne nr 1. Leida, kui palju kulub aega internetis faili allalaadimise peale. Faili suurus on 760 MB (megabaiti), interneti ühenduskiirus on 4Mb/s (megabitti sekundis). Teoreetiliselt: t = 760 000 000 * 8 (bait bittideks) / 4 000 000 = 6 080 / 4 = 1520 sek = ~ 25 min Praktiliselt: Kuna osa kiirust kulub muuks infovahetuseks, siis tegelikult kulub aega rohkem. 25. Ülesanne nr 2
pilte. Punane valgusdiood, mis pimedas toas hästi paistab, on tegelikult vaid abi valgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha. Optilise hiire tööpõhimõte: andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Hiire iseloomustamisel on olulisim tema tundlikkus. Hiire tundlikkust mõõdetakse tavaliselt punktides tolli kohta (dpi dots per inch). Siinkohal kasutatakse väikest infrapunast laserit mitte punast valgusdioodi. See suurendab hiire poolt tehtud pildi resolutsiooni. See suurendab u 20x tundlikkust. Laserhiired on disainitud enamjaolt juhtmevabalt. Säästmaks energiat vilgub laser ootereziimis. Osutamine e pointing Klõps Topeltklõps e kaksikklõps Lohistamine e vedamine Hoidmine · hiirt tuleb libistada hiirematil, mitte laual; · tõstes hiire matilt üles, ei liigu hiirekursor ja nii saab mugavamat tööasendit otsida.
Võimalik on seada pumpade käivitus- ja väljalülitusaega, automaatse tühjendamise intervalli muda settimise vältimiseks, arvutada pumpade rööptöö aega, arvestada energiakulu, juhtida siibreid jne. Sisuliselt on see programmeeritav kontroller, millest saab ettekujutuse jooniselt 3.3.5 [3]. Nivooanduriks on piesoelement tundlikkusega veesamba kõrgusele 0 ... 5 m. Võimalik on kasutada 6 analoog- ja 8 digitaalsisendit ning 8 relee- ja 1 analoogväljundit. Kasutajaliidesel on 6 valgusdioodi pumba seisundi ja alarmi näitamiseks, 2x16-märgiline vedelkristallnäidik, 16 klahviga klaviatuur, kasutajasõbralik menüükäskudega tarkvara, paroolkaitse, MODBUS-protokolliga RS232 jadaport. Töötab reaalajas, mida mõõdab kell. Puhvermälu salvestab 7 päeva sündmused. Valikuliselt on võimalik faasikaotuse kaitse, sideliini modem, telefonivõrgu modem või raadiomodem, isolatsioonitakistuse ja mootorit pumbast eraldava õli kvaliteedi monitooring.
Millisesse pildil kujutatud emaplaadi pistikusse/pesasse tuleks paigaldada mälu? Õige vastus on: F. Küsimus 13 Millise seadme toiteks kasutatakse pildil kujutatud pistikut? Õige vastus on: DVD-kirjutaja (IDE). Küsimus 14 Milles seisneb fotol kujutatud koti peamine eelis, et teda kasutatakse elektroonikakomponentide transportimisel? Õige vastus on: Juhtivast materjalist sisepind hajutab staatilise laengu. Arvuti koostamine (2. osa) Küsimus 1 Kas arvuti HDD ja POWER valgusdioodi töötamise seisukohast on vahet, kumba pidi (polaarsus) ühendada ATX emaplaadiga HDD ja POWER valgusdioodi juhtmed? Õige vastus on: Jah.. Küsimus 2 Milline joonisel kujutatud kaabli pistikutest tuleks ühendada esmase (master) kettaseadmega? Õige vastus on: A. Küsimus 3 Millise joonisel kujutatud kruviga oleks kõige otstarbekam kinnitada arvuti CD-kirjutaja? Õige vastus on: G. Küsimus 4 Milline joonisel kujutatud andmekaablitest sobib arvuti pehme ketta lugeja ühendamiseks
sidestuse vältimiseks. Vastuvõtu poolel olevaks kiirgusallikaks on reeglina infrapunases piirkonnas töötav valgusdiood. Väljundi poolel on kiirguse vastuvõtjaks fotodiood, fototransistor, türistor või takisti. Vastavalt sellele on olemas dioodoptronid, transistoroptronid, türistoroptronid ja takistioptronid. 31. Valgusdioodid ja nende kasutamine. Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida diood sisaldab. Valgusdioodil on nagu tavalisel dioodilgi kaks kontakti anood ja katood. Valgusdioodi joonistel on anood tähistatud "+" ja katood "-" sümboliga.
raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele. 41. Fotodiood. Fotodiood – valgusele reageeriv pooljuhtelement. Läbi õhukese p-kihi langenud valguskvandid genereerivad pn-siirde alas laengukandjaid – elektronaukpaare. PNsiirdes olevaelektrivälja mõjul kogunevad tekkinud elektronid siirde N-piirkonda ja augud P-piirkonda. Laengud põhjustavad dioodi viikude vahel potentsiaalide vahe, mida nimetatakse fotoelektromotoorjõuks. 42. Valgusdiood. Millest sõltub valgusdioodi värvus? Valgusdiood (LED-Light Emitting Diode) – PN-siirdega pooljuhtelement, mis kiirgab ümbritsevasse ruumi elektromagnetlaineid. Elektromagnetlained võivad paikneda spektri nähtavas osas või infrapunases osas. Valgusdiood kiirgab kitsa spektriga valgust (monokromaatne). 43. Milleks on vaja valgusdioodi ühendamisel vooluringi kasutada takistit? Sest valgusdioodi PN-siire ei kannata kõrget pinget. 44. Bipolaartransistor, tööpõhimõte, siirete nimetused, juhtivustüübid.
lihaseid. Monokromaatilise valguse uuringud on keskendunud peamiselt valu leevendamiseks kõige sobivamate sageduste leidmisele. Rakukoed reageerivad kõige paremini teatud kindlatele sagedustele punases ja infrapunases spektris. Sagedus 660 nm on inimese kudedele kõige sobivam, sest stimuleerib rakukoe tekkimist ja soodustab nahakoe ja vere regeneratsiooni mõjutatavas piirkonnas. Haav suurusega 10p, mida mõjutatakse iga kahe tunni järel mõne minuti jooksul valgusdioodi või külmlaseriga sagedusel 660 nm, kasvatab uue, ilma armide ja kärnadeta naha ühe või kahe päevaga.. 660 nm punase valgusega laser sobib ta suurepäraselt armide, haavade, haavandite ja naha ravimiseks; 830-950 nm infrapunased laserid võivad ravida osteo- ja reumatoidartriiti. Roheline kiirgus sobib pigmendilaikude eemaldamiseks, kuna seal olev melaniin neelab intensiivsemalt lühemalainelises rohelise kiirguse piirkonnas. Roheline laserikiirgus hävitab ka tätoveeringu
Valgusviljakus on tavaliselt vahemikus 50–100 lm/W, seega vähemalt viis korda suurem kui tavahõõglampidel (10–20 lm/W), ja tööiga 5000–15 000 tundi, mis ületab hõõglambi oma ca 10 korda. Niisiis vähendaks hõõglampide asendamine luminofoorlampidega valgustuseks kuluvat elektrienergia hulka umbes viis korda nii igas peres kui ka riigi mastaabis. 12 LED lamp Valgusdioodi tähtsaimaks osaks on mõne millimeetri suurune kahest erinevast pooljuhist koosnev kiip, mis on paigutatud räni- või galliumikristallist alusele. Kiirgava footoni energia e lainepikkus (värvus) sõltub LED-lampides pooljuhtmaterjali kihtidest ja kasutatavatest lisanditest. Levinumad lisamaterjalid on alumiinium, arseen, gallium, indium, fosfor ja lämmastik. Üksik LED on tavaliselt 3–5 mm läbimõõduga, vajab
Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi · b) 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse ja teisendatakse kursori liikumiseks ekraanil. Sellise hiire eelisteks on: -kursoriväga sujuv liikumine ekraanil.
8 valgusdiood. Kui trigeri aadressil väljastada niisugune bait, kus trigeri sisendiga ühendatud järgu väärtus on 1, siis käsu täitmise tulemusel läheb triger olekusse 1 ja trigeri väljund kõrgeks. Olenevalt sellest, kas trigeri väljundis oleva dioodi teine ots on ühendatud toitepinge või maaga, ta kas süttib või kustub. Väljastades sellel aadressil vastavas andmejärgus 0-i, muutuvad trigeri olek ja valgusdioodi pinge vastupidiseks. Muidugi on igasse porti (ka lihtsasse) informatsiooni väljastamisel omad reeglid (näiteks millal ja kui tihti seda teha võib). Kommuteerimine. Arvuti porte võib koormata ainult närga vooluga umbes 10mA või nad põlevad läbi, aga kui siiski tahad suuremat voolu, tuleb kasutada transistor lülitust. me kaitseme porti, kuna kasutame teda väljundina
andurjaotur on kujutatud joonisel 21.2. Joonis 21.2. Optilise anduriga süütesüsteem. Anduril on infrapunakiirguse allikas ja fototransistor. Viimane on ühendatud süütesüsteemi juhtploki transistorlüliti juhtvooluringi. Fototransistor on pooljuhtseadis, mille juhtivust mõjutaab kiirgus selle mõjul hakkab transistor voolu juhtima. Infrapunakiirguse allikaks võib olla tavaline hõõglamp või valgusdiood. Kuna viimase tööiga on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutatakse valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas, mis on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutataksegi valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas, mis on kinnitatud jaoturi rootoriga ühele võllile. Ketas pöörleb fototransistori ja valgusdioodi vahelises õhkvahes. Kui väljalõige jõuab fototransistori ja valgusdioodi vahele, langeb kiirgus esimesele ja see hakkab voolu juhtima. Andurjaoturis on
Protsessori ja radiaatori vahelise soojusliku kontakti parandamiseks. Millise otsaga kruvikeerajat läheb lauaarvuti kokkuladumisel kõige sagedamini vaja? Ristotsaga (Phillips 2) Kui suur pinge (suurusjärgu täpsusega) peab olema meie ja meist ca 1 mm kaugusel oleva elektroonikakomponendi vahel, et tekiks säde? Mõned kilovoldid 27 28 29 30 Arvuti koostamine 2 Kas arvuti HDD ja POWER valgusdioodi töötamise seisukohast on vahet, kumba pidi (polaarsus) ühendada ATX emaplaadiga HDD ja POWER valgusdioodi juhtmed? Jah Kas arvuti POWER ja RESTART lüliti töötamise seisukohast on vahet, kumba pidi (polaarsus) ühendada ATX emaplaadiga POWER ja RESTART lüliti juhtmed? Ei 31 32 33 34 35 36 37 38 39
talitlevad) väikesemõõtmelised (läbimõõduga 1 5 mm) pooljuhtseadised, mis on varustatud sisseehitatud nõguspeegli ja läätsega ja mis kiirgab valgust kitsama või laiema vihuna mingis ühes suunas. Nad on nii värvilised (kollased, punased, rohelised, sinised) kui ka valged. Valgustuseks ettenähtud valgusdioodid on 1 5-vatised, nimipinge 3,6 või 6,8 V, valgusviljakus 10 30 lm/W ja eluiga kuni 40 000 tundi. Vastupinge umbes 5 V võib rikkuda valgusdioodi Punased valgusdioodid tulid kasutusele 1961. aastal ja leidsid kasutamist signaallampidena. 1975. aastal lisandusid kollased, oranzid ja rohelised valgusdioodid. Kui 1982. aastal tulid välja sinised valgusdioodid ning seejärel ka valged valgusdioodid, siis sai võimalikuks valgusdioodide kasutamine ka valgustuses. Praegu on valgusdioodid hakanud reklaamvalgustuses välja tõrjuma kõrgepingelisi huumlahenduslampe, valgusfoorides, autode signaaltuledes ja kandelampides hõõglampe.
läbiva voolu toimel kas nähtavat või infrapunast valgust. Valgusnähtused tekivad erinimeliste laengukandjate rekombineerumise (ühinemise) tulemusena pärivoolu reziimis (tavalistes dioodides püütakse rekombineerumist vältida). Rekombineerumine tekib p-n-siirdes või selle lähemas ümbruses. Rekombineerumisel, s.o elektroni ja augu liitumisel tekivad valguskvandid, s.o valgusnähtused. Selleks, et tekkinud valguskvandid saaksid pooljuhist lahkuda, tehakse p-tsoon võimalikult õhuke. Valgusdioodi ehitus ja väliskuju on toodud joonisel 10.1. JOONIS 10.1. Valguskvantide võnkesagedus, s.o. kiirguse värvus sõltub kasutatud pooljuht-materjalist. See on seotud materjali potentsiaalibarjääriga ja seepärast on ka eri värvusega valgudioodide avanemispinged ja päripingelangud erinevad Eri materjalidest valgusdioodide põhiparameetrid on toodud tabelis 10.1, kus I on arendatav valgustugevus ja P valgusvõimsus 10 mA pärivoolu korral. TABEL 10.1
Valgusnähtused tekivad erinimeliste laengukandjate rekombineerumise (ühinemise) tulemusena pärivoolu reziimis (tavalistes dioodides püütakse rekombineerumist vältida). Rekombineerumine tekib P-N-siirdes või selle lähemas ümbruses. Rekombineerumisel, s.o elektroni ja augu liitumisel tekivad valguskvandid, s.o valgusnähtused, kuna augu ja elektroni liitumisel tekib energia ülejääk Selleks, et tekkinud valguskvandid saaksid pooljuhist lahkuda, tehakse P-tsoon võimalikult õhuke. Valgusdioodi ehitus ja väliskuju on toodud joonisel 2.6. 17 JOONIS 2.6.. Valguskvantide võnkesagedus, s.o. kiirguse värvus sõltub kasutatud pooljuht-materjalist. See on seotud materjali potentsiaalibarjääriga ja seepärast on ka eri värvusega valgudioodide avanemispinged ja päripingelangud erinevad Eri materjalidest valgusdioodide põhiparameetrid on toodud tabelis 2.1, kus I on arendatav valgustugevus ja P valgusvõimsus 10 mA pärivoolu korral.
Valgusnähtused tekivad erinimeliste laengukandjate rekombineerumise (ühinemise) tulemusena pärivoolu reziimis (tavalistes dioodides püütakse rekombineerumist vältida). Rekombineerumine tekib P-N-siirdes või selle lähemas ümbruses. Rekombineerumisel, s.o elektroni ja augu liitumisel tekivad valguskvandid, s.o valgusnähtused, kuna augu ja elektroni liitumisel tekib energia ülejääk Selleks, et tekkinud valguskvandid saaksid pooljuhist lahkuda, tehakse P-tsoon võimalikult õhuke. Valgusdioodi ehitus ja väliskuju on toodud joonisel 2.6. JOONIS 2.6.. Valguskvantide võnkesagedus, s.o. kiirguse värvus sõltub kasutatud pooljuht-materjalist. See on seotud materjali potentsiaalibarjääriga ja seepärast on ka eri värvusega valgudioodide avanemispinged ja päripingelangud erinevad Eri materjalidest valgusdioodide põhiparameetrid on toodud tabelis 2.1, kus I on arendatav valgustugevus ja P valgusvõimsus 10 mA pärivoolu korral.
300 V. Nende lubatavad voolud ja pinged on mõnevõrra väiksemad kui räni- alaldustüristoridel (mõnisada amprit ja mõnisada volti). Valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Triggered Thyristor) lülituvad sisse valgusimpulsi mõjul, mis juhitakse türistori valgustundlikku alasse kiudoptilise valgusjuhiga. Fototüristorid lülituvad sisse türistori siseneva kiudoptilisse valgusjuhti sisestatud valgusimpulsi mõjul. Optrontüristorid sisaldavad valgusdioodi ja nad lülituvad sisse siis, kui tüürvool läbib valgusdioodi. Valgusega tüüritavad türistorid sobivad hästi kõrgepingelistesse rakendustesse. Vaatleme järgnevalt türistoride käsitlust M.Pikkovi konspektis. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 41 Pikkov lk 38 Neljakihilise struktuuri
On hoopis uusi meeldivaid lisandusi. Osrami Dulux-seeria alamseeria Sensor lambid on näiteks varustatud ka valgustundliku anduriga, mistõttu lamp süttib õhtuhämaruse saabudes automaatselt ning lülitub koidikul välja, alamseeria Facility lampe võib süüdata ka liikumisandurite abil, Vario-lampe võib aga hõlpsasti lülitada 60%-lisele säästure_iimile, kui seda korraks välja lülitada ja seejärel uuesti sisse lülitada. 4 LED lamp Valgusdioodi tähtsaimaks osaks on mõne millimeetri suurune kahest erinevast pooljuhist koosnev kiip, mis on paigutatud räni- või galliumikristallist alusele. Kiirgava footoni energia e lainepikkus (värvus) sõltub LED-lampides pooljuhtmaterjali kihtidest ja kasutatavatest lisanditest. Levinumad lisamaterjalid on alumiinium, arseen, gallium, indium, fosfor ja lämmastik. Nende varieerimise abil võib luua dioode, mis kiirgavad erineva lainepikkusega
x4 4 7 1 0 0 y7 =1X 8 gX9 4 gX 2 gX 1 8 y = X gX gX gX 9 8 8 4 2 1 y9 = X 8 gX 4 gX 2 gX 1 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks Indikaator koosneb seitsmest segmendist, mis moodustavad number 8-sa. Vaatleme valgusallikana valgusdioodi. Valgusdioodide anoodid või katoodid on omavahel ühendatud. Ühise anoodi puhul on anoodid ühendatud positiivse klemmiga ja katoode juhitakse loogika väljunditega. Kui loogika väljundis on 0, siis vastav diood helendub, kui loogika väljundis on 1 siid on diood pime. Digitaaltehnika konspekt 30 D C B A nr g f e d c b a
oma värvi niikaua, kuni antakse ette uus värv, mida kuvada, seega kasutab voolu ainult värvi muutmisel ja on seetõttu säästlikum. Plasma kuvarites kasutatakse ühe piksli jaoks kolme üliväikest plasmakambrikest(RGB), mis helendavad etteantud värvikoodile erineva intensiivsusega voolu toimel. Asja tuum ongi helendav gaaslahendus. LED ehk valgusdioodkuvar. Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED. Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida diood sisaldab. Valgusdioodil on nagu tavalisel dioodilgi kaks kontakti anood ja katood. Varasemad LED-id kiirgasid madala intensiivsusega punast valgust, kuid tänapäeva valgusdioodid on saadaval juba
y9 X 8 gX 4 gX 2 gX 1 9 0 0 1 1 3 0 1 0 0 4 0 1 0 1 5 0 1 1 0 6 0 1 1 1 7 1 0 0 0 8 1 0 0 1 9 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks Indikaator koosneb seitsmest segmendist, mis moodustavad number 8-sa. Vaatleme valgusallikana valgusdioodi. Valgusdioodide anoodid või katoodid on omavahel ühendatud. Ühise anoodi puhul on anoodid ühendatud positiivse klemmiga ja katoode juhitakse loogika väljunditega. Kui loogika väljundis on 0, siis vastav diood helendub, kui loogika väljundis on 1 siid on diood pime. D C B A nr g f e d c b a a a 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0
lihaseid. Monokromaatilise valguse uuringud on keskendunud peamiselt valu leevendamiseks kõige sobivamate sageduste leidmisele. Rakukoed reageerivad kõige paremini teatud kindlatele sagedustele punases ja infrapunases spektris. Sagedus 660 nm on inimese kudedele kõige sobivam, sest stimuleerib rakukoe tekkimist ja soodustab nahakoe ja vere regeneratsiooni mõjutatavas piirkonnas. Haav suurusega 10p, mida mõjutatakse iga kahe tunni järel mõne minuti jooksul valgusdioodi või külmlaseriga sagedusel 660 nm, kasvatab uue, ilma armide ja kärnadeta naha ühe või kahe päevaga.. 660 nm punase valgusega laser sobib ta suurepäraselt armide, haavade, haavandite ja naha ravimiseks; 830-950 nm infrapunased laserid võivad ravida osteo- ja reumatoidartriiti. Roheline kiirgus sobib pigmendilaikude eemaldamiseks, kuna seal olev melaniin neelab intensiivsemalt lühemalainelises rohelise kiirguse piirkonnas. Roheline laserikiirgus hävitab ka tätoveeringu
Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi b. 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse ja teisendatakse kursori liikumiseks ekraanil. Sellise hiire
Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi b. 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse ja teisendatakse kursori liikumiseks ekraanil. Sellise hiire
Kaitsekihiks on mingi mehaaniliselt tugav plastmass, nagu polütoriaan või PVC, mitmesooneliste magistraalkaablite korral milliseid võib riputada ka õhku on mehaanilise tugevuse saavutamiseks lisatud kaabli keskele terastross ning väljast veel omakorda. Optilise signaali allikaga kus saadakse valgussignaal kasutatakse kas valgusdioode millised või töötavad kas punases või infrapunases piirkonnas, kuna kiire kiire nähtavus ei ole siis kasutatakse punast või infrapunast on valgusdioodi kasutegur kõrgem. Suurema intensiivsuse valgussignaali saamiseks kasutatakse laserdioode. Laserdioodide tööpõhimõte on mõneti sarnane valgusdioodidega kuid nad sisaldavad veel optilise tagasiside tekitamiseks optilist resonaatorit. Laserdioodi valgus on koherentne tänu sellele omadusele on kaabli sisesed peegeldused täpsemad ja väiksemate signaali kadudega. Vastuvõtu poolel see on valgussignaali muundamiseks elektriliseks kasutatakse optrone.
annaabi.ee 
