KUIDAS RESTAUREEERIDA VANA PUITAKENT Praktiline töö Juhendaja:Sirje Trahv ja Tom Leesnurm Rakvere 2016/2017 ÕA LÜHIÜLEVAADE Kool: Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Kuidas restaureerida vana puitakent Võtmasõnad: Vana akna restaureerimine, kittimine, klaasimine Refereering Aken on nii tavaline maja osa, et me ei suuda ettegi kujutada, kuidas võisid hooned välja näha ilma valgusavadeta või kuidas valguseta ruumides elati-oldi. Seni vanimad aknaklaasist jutustavad leiud on Pompeji väljakaevamistelt leitud valatud klaasitükid. Klaasidega aken ilmus majaseintesse keskajal. Kirikutel ja rikaste majadel oli aknaid nähtud ja imetletud juba mitusada aastat, kuid tavaliste majade jaoks olid need liiga kallid ja luksuslikud. Kulus veel paarsada aastat, enne kui klaasidega aken hakkas laialdasemalt levima ning alles sajand tagasi sai see igapäevaseks ja
peasissepääsuesise tuulekojaga. Suhteliselt kitsad nelinurksed aknaavad paiknevad vastavalt hoone ruumijaotusele. Kontrastiks määrdekrohviga kaetud suurtele seinapindadele on hoone välimust mitmekesistatud töödeldud peadetailidega. Teravkaarne peaportaaal on 2-astmeline, sirge talumiga palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud. Lõunafassad vähevaadeldava tagaseinana ei ole kujundatud. Kujunduse ja valgusavadeta on jäänud see juba ehitusajast sultuna seisma. Enamik tarberuume paiknes keldris ja I korrusel. Neist lääne poolsed pikk 3-lööviline keldrisaal ja kaks võlvitud ruumi selle kohal on ehituslaadilt identsed: ühesuguseid ümarkaarseid servjoonvõlve kannavad üksteisele sarnased servatud nurkadega 4-tahulised piilarid. Hoone ida poolse neljandiku moodustavad kaks eelmisest suuresti erinevat madalat ruumi ning nende peale peidetud varakambri ja kerishüpokausti küttekeldriga vahekorrus.
detailiks kaitserinnatises olevad 17. sajandi keskpaigas lisatud lohepeadega vasest veesülitid ning renesanss-stiilis raidreljeef aastast 1629., kus kujutatud on õigusjumalanna Justitiat. Teravkaarne peaportaal on kaheastmeline, sirge talumiga ja palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud. Võrreldes põhjafassadiga on lõunafassad väga lihtsa välimusega vähevaadeldava tagaseinana ei ole see kujundatud. Samuti on kujundamata ja valgusavadeta idafassad.5 Enamik tarberuume paiknes keldris ja esimesel korrusel. Neist läänepoolsed: pikk kolmelööviline keldrisaal ja kaks võlvitud ruumi selle kohal olid ehituslaadilt identsed: ühesuguseid ümarkaarseid servjoonvõlve kannavad üksteisele sarnased servatud nurkadega 4- 4 Raisma, M., (2004) Tallinna Raekoda Tallinn Town Hall, Tallinn; Kunst 55 Raam, V., (1993) Eesti arhitektuur I Tallinn, Tallinn; Valgus tahulised piilarid
annaabi.ee 
