Hetkel oleme küll puhkeseisundis, kuid kui mõne miljoni aasta eest oleks Maal elanud infrapuna- või röntgenikiirguse suhtes tundliku nägemisega olevusi, oleksid nad näinud Kaljukitse tähtkuju kohal kõrguvat hiigelkuplit, mille diameeter oli võrreldav 15 Kuu omaga. David Block Lõuna-Aafrika teadlane David Block on üks kuulsamaid tähetolmu uurijaid. "Meie ülesanne oli raske. See seisnes -253=C6C temperatuuril oleva miljoneid valgusaastaid meist eemal paikneva kosmilise tolmu jälgimises, et avastada märke elu ehituskividest," ütles Block. Tolm peidab endas olulisi võtmeid elu tekkimise mõistmiseks, kuna see sisaldab aineid - nagu molekulaarne vesinik -, mis olid vajalikud elu tekkeks Maal. "Me oleme piltlikult öeldes leidnud 2000 miljonit miljonit miljonit miljonit tonni seda külma tolmu galaktika kohta - ja arvestage, et galaktikaid on miljardeid," ütles Block. Tolmust oleme võetud
(Küsi endalt, mis on sinu jaoks väike ja mis on suur ja sa saad aru, et vastus sõltub sellest, millega sa midagi võrdled.) Siiani on kombeks mikro- ja makromaailma piirina käsitleda mõõtmeid suurusjärgus 10 astmel miinus 8. Sellest väiksemaid objekte tavamikroskoop enam jälgida ei võimalda. Makromaailmana võib käsitleda seda ruumi osa, mis ulatub kaugemale meie Päikesesüsteemist. Selliste kauguste mõõtmisel kasutatakse astronoomias ühikuna valgusaastaid ja parsekeid. Valgusaasta on vahemaa, millelt valgus tuleb meieni 1 aasta jooksul. Parsek on aga vahemaa, millelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi pooltelg nurga 1΄΄ (loe üks kaare sekund) all. 1pc=3,26ly≈3·10¹³km Millised füüsika teadmised on sinu nähtavushorisonti nihutanud? III tund: Loodusteaduslik meetod ning füüsikateaduse osa selle väljaarendamisel. Loodusteadusliku meetodi olemus. 1. Vaadeldakse nähtusi (kehad kukuvad Maa poole, vikerkaar tekib peale vihma, jõe
(Küsi endalt, mis on sinu jaoks väike ja mis on suur ja sa saad aru, et vastus sõltub sellest, millega sa midagi võrdled.) Siiani on kombeks mikro- ja makromaailma piirina käsitleda mõõtmeid suurusjärgus 10 astmel miinus 8. Sellest väiksemaid objekte tavamikroskoop enam jälgida ei võimalda. Makromaailmana võib käsitleda seda ruumi osa, mis ulatub kaugemale meie Päikesesüsteemist. Selliste kauguste mõõtmisel kasutatakse astronoomias ühikuna valgusaastaid ja parsekeid. Valgusaasta on vahemaa, millelt valgus tuleb meieni 1 aasta jooksul. Parsek on aga vahemaa, millelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi pooltelg nurga 1΄΄ (loe üks kaare sekund) all. 1pc=3,26ly≈3·10¹³km ● Millised füüsika teadmised on sinu nähtavushorisonti nihutanud? 2 Tund: Loodusteaduslik meetod ning füüsikateaduse osa selle väljaarendamisel. Loodusteadusliku meetodi olemus. 1
siis pandi tähele nimeks Antares, mille nimi tähendab Marsi rivaali. Mars tähendab kreeka keeles Arest. Universum ise on tegelikult palju värvilisem, kui seda taevast otseselt näha saab. Meie enda silmad ei ole lihtsalt seda võimelised nägema. Nõrk tähevalgus ei suuda ergutada meie silma võrk- kesta punase, rohelise ja sinise värvi retseptoreid, sest tal on selleks liiga vähe energiat. Selle tähe valgus võib olla sadu tuhandeid valgusaastaid läbi kosmose liikunud. Meie silmades on kolvikesed. Need on rakud, mis saadavad värviinfo edasi peaaju nägemiskeskusesse ja seal luuakse sellest värviline pilt. Kepikestekujulised rakud on aga tundlikumad. Need suudavad ka öösel vastu võtta footoneid ja loob meile mustvalge pildi. Suured teleskoobid suuresti võimendavad valgust. Ilma selleta me neid värve ei näeks. Taeva- kehade värvused annavad teadlastele vihjeid
erinevad kaugused ruumis, kuid sellist vahet inimese teadvus sellisel juhul enam ei tunneta. Nii on ka ajaga. Näiteks ajas teleportreerumisel ei tee inimene enam vahet 100 aasta taguse aja ja 10 000 aasta taguse aja vahel. Ajaränduri jaoks on need ulatused või kaugused ajas üks ja sama. Tajutakse ajatut aega. Teadvus ei tunneta enam seda, et kas aega on möödunud 1 aasta või sajandeid nii nagu ei tunnetata ruumi korral seda, et kas on ,,liigutud" 10-neid kilomeetreid või valgusaastaid. Need on ajaränduri jaoks nüüd üks ja sama nendel aspektidel ei tehta enam vahet. Unisoofias kirjeldatud ruumitaju kogemused inimesel on sisuliselt kosmoses ( maailmaruumis ) liikumise mõju psüühikale. Niisamuti ka teleportreerumine ruumis mõjub inimese psüühikale iseäralikult. Kuid antud juhul inimene ei taju enam aja kestvust ( aja levimist ) ja ruumi sügavust või levimist selles. 4 Reaalsuse taju 4.1 Reaalsuse ideed filosoofias
erinevad kaugused ruumis, kuid sellist vahet inimese teadvus sellisel juhul enam ei tunneta. Nii on ka ajaga. Näiteks ajas teleportreerumisel ei tee inimene enam vahet 100 aasta taguse aja ja 10 000 aasta taguse aja vahel. Ajaränduri jaoks on need ulatused või kaugused ajas üks ja sama. Tajutakse ajatut aega. Teadvus ei tunneta enam seda, et kas aega on möödunud 1 aasta või sajandeid nii nagu ei tunnetata ruumi korral seda, et kas on „liigutud“ 10-neid kilomeetreid või valgusaastaid. Need on ajaränduri jaoks nüüd üks ja sama – nendel aspektidel ei tehta enam vahet. Unisoofias kirjeldatud ruumitaju kogemused inimesel on sisuliselt kosmoses ( maailmaruumis ) liikumise mõju psüühikale. Niisamuti ka teleportreerumine ruumis mõjub inimese psüühikale iseäralikult. Kuid antud juhul inimene ei taju enam aja kestvust ( aja levimist ) ja ruumi sügavust või levimist selles. 21 4 Reaalsuse taju 4
erinevad kaugused ruumis, kuid sellist vahet inimese teadvus sellisel juhul enam ei tunneta. Nii on ka ajaga. Näiteks ajas teleportreerumisel ei tee inimene enam vahet 100 aasta taguse aja ja 10 000 aasta taguse aja vahel. Ajaränduri jaoks on need ulatused või kaugused ajas üks ja sama. Tajutakse ajatut aega. Teadvus ei tunneta enam seda, et kas aega on möödunud 1 aasta või sajandeid nii nagu ei tunnetata ruumi korral seda, et kas on ,,liigutud" 10-neid kilomeetreid või valgusaastaid. Need on ajaränduri jaoks nüüd üks ja sama nendel aspektidel ei tehta enam vahet. Unisoofias kirjeldatud ruumitaju kogemused inimesel on sisuliselt kosmoses ( maailmaruumis ) liikumise mõju psüühikale. Niisamuti ka teleportreerumine ruumis mõjub inimese psüühikale iseäralikult. Kuid antud juhul inimene ei taju enam aja kestvust ( aja levimist ) ja ruumi sügavust või levimist selles. 4 Reaalsuse taju 4.1 Reaalsuse ideed filosoofias
annaabi.ee 
