b)tselluloos esineb taimekestades( ehitusaine) c)glükogeen loomne tärklis( energeetiline funktsioon) d)kitiin ehituslik funktsioon loomade kehakattes( mardikad) Lipiidid Lipiidid on organismis energiaallikaks. Sinna alla kuuluvad õlid, rasvad, vahad, steroidid. Lipiididel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui samal kogusel sahhariididel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine Tertsiaalstruktuur:
Kõige tähtsamad on tärklis ,tselluloos .Taimed kasutavad tärklist energia saamiseks ja mõlemad tselluloos kui ka tärklis on ka ehituslikult tähtsad Liptiidid - Rühm kuhu kuuluvad : Rasvad, õlid, vahad. On organismide energiaallikaks ja nende oksüdeerimisel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui sahhariidide või valkude lagundamisel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur, Sekundaarstruktuur, Tertsiaalstruktuur ja kvanternaarstruktuur Valkude omadused tulenevadki struktuurist, järjestusest ja hulgast. Primeaarstrukris on lihtsalt minig kindel hulk aminohappejääke , aga kui need muutuvad heeliksiks (kruvikujuliseks) ja seda hoitakse koos vesiniksidemetega ,siis on see juba sekundaarstruktuuriline .Molekuli
Ehitus Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Peptiid on molekul, mis koosneb ridamisi üksteise külge aheldatud aminohapetest (kokku võib aminohappeid olla valgus mitmeid tuhandeid). Kuna aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on erinev arv valgumolekulis, saabki olla palju erinevaid valke. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. Valkude molekulmass on suurem kui polüpeptiididel. Enamik looduslikult esinevatest valkudest sisaldab alla 2000 aminohappejäägi.Suurim teadaolev inimvalk on südamelihases paiknev titin- 3 000 000 daltonit. Valgud võivad koosneda nii ühest kui ka mitmest polüpeptiidahelast, mis võivad olla nii identsed kui ka erinevad.Lihtsama struktuuriga valgu aminohappejääkide arvu
5. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 8. Geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgumolekulis. 9. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 10. Genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. 11. Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus, AUG, millest algab translatsioon. 12. ''- tRNA tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi. 13. Kapsiid viiruse genoomi ümbritseb valguline kate. 14
Valgud,RNA Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapete jäägid. Erinevaid aminohappeid on 20. Aminohapete järjestus on erinev valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. DNA määrab ära aminohapelise järjestuse. Kahe aminohappe omavahelisel raegeerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,idnm. Peptiidsidemeks(tugev side; laguneb ainult hapetes keetmisel). Valkude struktuurid: · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks); hoiavad peptiidsidemed
Lahusti- Rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine 7. Signaalmolekulid- nt testosteroon ja östrogeen 8. Lähteaine- Toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad. VALGUD Valkude töös seisneb elu Igal valgul on oma ülesanne VALGUD ehk proteiinid on POLÜMEERID mille koostisosadeks on AMINOHAPPED Erinevaid aminohappeid on 20 Nii palju erinevaid valke saab olla sest aminohapped on erinevas järjjestused ja neid on ka erinev arv valgumolekulis DNA määrab A MINOHAPPELISE JÄRJESTUSE mis määrab V ALGU ÜLESANDE Aminohappe üldvalem Erinevaid radikaale ® on 20 Aminohapete ühinemisel tekib Lämmastiku ja süsiniku vahel PEPTIIDSIDE ja eraldub VESI Peptiidside on tugev ja laguneb ainult hapetes keetmisel VALKUDE STRUKTUURID 1. Primaarstruktuur on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad tugevad peptiidsidemed 2. Sekundaarstruktuur tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks või
glükoos; energia) 3)glükogeen(energeetiline funktsioon) 4)kitiin(ehituslik funktsioon) Lipiidid on organismide energiaallikaks. Koosnevad alkohoolist ja rasvhappe jääkidest. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. funktsioonid:1) energeetiline funktsioon 2)kaitse funktsioon 3)ehituslik funktsioon 4)energia varuaine 5)organismi siseseks vee saamiseks Valgud ehk orteiinid on polümerid, mid koosnevad aminohapetest. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiidsidemega. 1.järgu struktuuris hoiavad peptiidsidemed 2. järgu struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) 3.järgu struktuur on gloobul 4. järgu struktuur - 2 või enam gloobuli liituvad DNA on polümeer, mille monomeerideks on desoksoribonukleosiidid(avastati 1953). DNA struktuuriks on biheeliks. DNA'l on mitu ahelat. Koosneb nukleotiididest. RNA koosnev nukleotiididest. On ainult üks ahel
sünteesil (nukleiinhapped) Valkude töös seisneb elu! Valgud, ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped. Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidestValkude koostises on 20 erinevat aminohapet.Valkude süntees toimub ribosoomides. Erinevaid aminohappeid on 20·Miks saab olla nii palju erinevaid valke?·Sest aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on ka erinev arv valgumolekulis.·Mis määrab valgu ülesande (töö)?·Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande.·Mis määrab aminohappelise järjestuse?·DNA Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Kõikidel valkudel on primaarstruktuurSelle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega.
Geeni aktiivsuse regulatsioon transkriptsiooni tasemel sõltub: * struktuurgeenidest (määravad ära raku ehituses/ainevahetuses osalevade valkude sünteesi) * regulaatorgeenidest (kontrollivad struktuurgeenide avaldumist) * üleliigsed RNAd visatakse ära Me erineme teineteisest valkude poolest - miks ma pole kapsas? Vastuseks: geneetiline kood 3 järjestikkust nukleotiidi määravad ära ühe aminohappe valgumolekulis. koodon 3 järjestikkust nukleotiidi Geneetilise koodi omadused: * universaalne (kehtib kogu elusloodusele) * sünonüümne (ühele aminohappele võib vastata mitu koodonit) * ühetähenduslikkus (ühele koodonile vastab vaid üks aminohape) * mittekattuv (mitte ükski nukleotiid ei saa olla korraga kahes kõrvutises koodonis) Esimeseks koodoniks alati AUG initsiaatorkoodon. Translatsioon. = valgu tootmine
· Kaitse( vooderdab) · Ehituslik funktsioon ( mesilasvaha) 2. LIITLIPIIDID moodustavad , kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega. Fofolipiidid rakumembraani koostises. 3. STEROIDID on tsüklilised ühendid. Nt: suguhormoonid Kolesterool Adrenaliin(neerupealiste hormoon) VALGUD (Asp..) Valgud e. proteiinid on biopolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohappejäägid on valgumolekulis ühendatud peptiitsidemega. VALGU STRUKTUURID. 1. primaarstruktuurid (aminohappeline järjestus) 2. sekundaarstruktuur( keerdumine või voltumine) a heeliks (juuksed) B struktuur (küüned) 3. tertsiaalstruktuur ( gloobulid või fibrillid ) 4. kvaternaalstruktuur( hemoglobiin ) mitme polüpeptiidi ühinemisel. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine Renaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride taastamine VALKUDE ÜLESANDED:
Valgud Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valke on lõpmata palju, inimese rakkudes on 500 000. Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku). Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped. Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta- nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... ) Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega. Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri. Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel. Valkude struktuur: -esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed -teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed)
hüdrolüüs-valk laguneb tagasi aminohapeteks replikatsioon DNA molekuli kahekordistamine 6. Leidumine toidus TAIMNE LOOMNE Teraviljad tailiha Herned piimatooted Oad munavalge,hakkliha 5. T ähtsus kromosoomi materjal pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine 1 kromosoom = 1DNA mol 6. Leidumine iga raku tuumas Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur ehk esimest järku struktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur ehk teist järku struktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine
4. Kirjutage 2 polüpeptiidahela fragmenti ja näidake, kuidas tekib biureetkompleks valguga. 5. Milliste aminohapete esinemist valgus näitab positiivne a) tioolireaktsioon Tsüsteiin - Cys b) ksantoproteiinireaktsioon Aromaatset tuuma omavad Tyr, Phe, Trp c) Milloni reaktsioon Fenoolse rühmaga aminohape - Tyr 6. Kirjeldage ksantoproteiini- ja Milloni reaktsiooni kemismi. 7. Mis on valgu isoelektriline punkt (pI)? Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille korral valgumolekulis on negatiivsete ja positiivsete laengute hulk võrdne ja valgu molekuli laeng on summaarselt 0. 8. Millistel juhtudel ei kaasne valgu denatureerumisega tema lahusest väljasadenemist? Kui lahuse pH väärtus erineb oluliselt valgu pI'st. 9. Mida tähendavad mõisted a) valkude denaturatsioon valkude kõrgemate struktuuride lagunemine b) valkude hüdrolüüs peptiidsidemete lõhkumine c) valkude väljasoolastamine neutraalsete soolade kõrgete kontsentratsioonide korral
Valgud e. proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. Inimese organismis on umber 50000, eluslooduses ligi 10 12. Täiesti asendamatud aminohapped- peab saama toiduga(8), osaliselt asendamatud aminohapped- toit+ise(3), asendamatud aminohapped Valgu primaarstruktuuri moodustuvad omavahel ühinenud aminohapped. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis ning on määratud DNA poolt. Sekundaarstruktuur tekib primaarstruktuuri keerdumisel - heeliksiks või voltimisel - struktuuriks. Tertsiaarstruktuur tekib - heeliksi keerdumisel gloobuliks või - struktuuri niitumisel. Kvaternaarstruktuur tekib mitme gloobuli liitumisel(emoglobiin koosneb 4-st gloobulist). Valkude denaturatsioon: Valkudele on omalik loomulik ehk natiivne molekulikuju, mille puhul valk on natiivne. Denaturatsioon on protsess,
Lisaks genotüübile mõjutavad isendi tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Transkriptsiooni regulatsioon 1.Repressorid (takistavad) 2.Aktivaatorid (soodustavad ensüümi ühinemist DNA-ga) 3.Regulaatorgeenid reguleerivad struktuurigeenide avaldumist. Geneetiline kood On nukleotiidide järjestus DNA-s ja MRN-as mis määrab aminohapete järjestuse valgumolekulis. Goodon - 3 järjestikust nukleotiidi MRN-s, mis määravad ühte aminohapet valgus. Geneetilise koodi omadused: 1.Kood on universaalne 2.Geneetiline kood on mittekattuv 3.Geneetiline kood on sünonüümne - ühel aminohappel on mitu koodonit. 4.Geneetiline kood on ühetähenduslik - igal pool goodonil ainult üks aminohape. VIIRUSED Viirused on elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Ühelgi neist pole rakulist ehitust
biheeliksi ning karüoplasmas olevatest nukleotiididest, vastavalt komplementaarsus printsiibile, moodustub kummalegi esialgsele ahelale kõrvale uus ahel. Transkriptsioon ehk RNA süntees toimub rakutuumas interfaasi ajal, läbiviijaks on ensüüm RNA- polümeraas. Sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNAmolekule. Selline protsess toimub nii eel- kui päristuumsetes organismides. Translastsioon ehk valgu süntees mRNA-s on salvestatud info amonohapete järjestuse kohta sünteesitavas valgumolekulis. mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ühe kindla aminohappe valgumolekulis, sellist vastavust nim. Geneetiliseks koodiks. 3) Iseloomustage inimese kromosoomistikku (autosoomid ja sugukromosoomid), kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu? Inimesel on igas keharakus 46 kromosoomi. Need jaotuvad 23 paariks. 22 paari on kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, neid nimetatakse autosoomideks. 1
avalduma. Geenmutatsioon mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket. Genealoogiline meetod indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgumolekulis. Geneetiline muutlikus (pärilik muutlikus) erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks. Generatiivne areng organismi individuaalse arenguetapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub
valku. Valgud ehk proteiinid oon biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Amfoteerne ühend- nii aluseliste, kui happeliste olmadustega. Aminorühm ja karboksüülrühm on igas aminohappes. Peptiidsideme moodustamine kahe aminohappe ühinemisel. Kõhunääre ei sünteesi enam valku nimega insuliin suhkruhaigus. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. Aluselised omadused määrab ära aminorühm. Aminohapped on amforteersed ühendid. Aminohappe jääkide vahele moodustub peptiidside. Valgu primaarstruktuur ehk aminohappejärjestus on esmane järjestus. Teisene, ehk sekundaarstruktuur, aminohappe keerdumine spiraaliks või voltumine. Kolmandane, ehk tertsiaarstruktuur, gloobul või fibrill. Neljandane struktuur, ehk kvaternaarstruktuur, mitme polüpeptiidi ühinemisel.
Replikatsioon - matriitssuntees, mille tulemusena saadakse uhest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Terminaator - DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Koodon - mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu molekulis. geneetiline kood - mRNA molekuli kolme jarjestikuse nukleotiidi vastavus uhele aminohappe jaagile valgumolekulis. Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Stoppkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA voi UAG), mis lõpetab translatsiooni. viroloogia teadusharu, mis uurib viiruseid bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakus on bakter. Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate. Replikatsioonigeenid - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise.
5.Saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu 6.Jälgisin albumiinide sademe moodustumist 7.Võrdlesin Alguses tekkis globuliinide sade, kuna nende denaturatsiooniks piisab poolküllastunud lahust, pärast filtrimist ja kristallide lisamist tekkis albumiinide sade. VALKUDE TERMILINE DENATUREERIMINE JA LAHUSTUVUSE SÕLTUVUS pH-st pl (valgu isoelektriline täpp) näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0- ga. Kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu pl väärtusest väljasadestumist ei toimu. 1.Kahte katseklaasi valasin 2 ml munavalgu lahust 2.Ühte katseklaasi lisasin 1 ml konts. Etaanhapet 3.Mõlemaid kuumutasin keeval vesivannil Lahuses kus oli ainult munavalk tekkis sade, kuna etaanhappe lisamine teisesse katseklaasi
Inimese organismis ~ 50 000, eluslooduses 10^12 erinevat valku. Koostises 20 erinevat põhiaminohapet Aminohapped on amfoteersed ühendid, koostisse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidsideme moodustumine , kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nede hulgast valgumolekulis Valgu struktuur: 1) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus (kokkupakitud) 2) Sekundaarstruktuur keerdunud või kokku volditud 3) Terstiaarstruktuur gloobulid või fibrillid (lihastes) 4) Kvarternaarstruktuur mitme polüpeptiidid ühinemisel (ainult globulaalsed) nt. hemoglobiin Denaturatsioon (lagunemine) ja Renaturatsioon (taastumine aga mitte täielik) Valkude ülesanded
1.1.8. Valkude sadestamine orgaanilisete lahustitega ~2 ml munavalgu lahusele lisasin tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades ettevaatlikult atsetooni, kuni tekkis sade e hägustumine (lähemal vaatlusel väiksed tükid hõljusid lahuses). Seejärel lahjendasin katseklaasi sisu destilleeritud veega ja piisava koguse juures oli sade lahusest praktiliselt kadunud. Hilisemal vaatlusel sade oli katseklaasist täiesti kadunud. Järeldus Veega segunev orgaaniline solvend atsetoon kutsub valgumolekulis esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise veemolekulide poole, mistõttu katses munavalk dehüdratiseerus ja sadestus lahusest välja. Kui lisasin vett, siis lahustus tekkinud sade uuesti, sest vähendasin veega sadesti küllastuskontsentratsiooni. Tegu oli pöörduva denaturatsiooniga. Süsivesikud 1.2.1. Molisch'i test Ühte katseklaasi panin ~2 ml tärklise lahust, teise katseklaasi ~2 ml sahharoosi lahust.
1.1.7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult. Tavaliselt kaasneb valgu denatureerimisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI- st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik Kahte katseklaasi valatakse kummassegi 2ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisatakse 1ml kontsentreeritud etaanhapet. Mõlemat katseklaasi kuumutatakse keeval vesivannil. Ainult
1.1.5. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus PH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivse ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega summaarne laeng võrdub nulliga. Töö käik Kahte katseklaasi valan 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Mõlemaid lahuseid kuumutasin keemiseni. Tulemus ja järeldus Esimeses katseklaasis, kus oli munavalk ja kontsentreeritud äädikhape, lahus ei muutu ja sade ei tekkinud
AMINOHAPED 1. definitsioon On karboksüülhapete derivaadid, mis sissaldavad ühte amiino- ja karbokspplrühma. Inimese kehas neid on 60. inimkeha valgud ja peptiidi koosnevad alfa-aminohpaetest. 2. Jaotus. 2.1 - proteinogeensed kuuuvad valkude koostisse. Neid on 20 ja nendel on v'hemalt üks kodoon inimese geneetilises koodis. Neil on L-konfiguratsioon. Proteiinogeensete aminohapete derivaadid tekivad valgumolekulis juba olevate põhiaminohapete ensümaatilisel modifitseerimisel. (nt. Pro baasil tekib Hyp, Lys baasil Hyl.) Derivaate teke loob aluse valgu mingi spetsfunktsiooni täitmiseks. - Aproteingeensed ei kuulu valkude koostisee. Need on rakus vabalt või mittevalgulistes ühendites. Ornitiin, tsitrulliin, beeta-alaniin, tauriin, homoseriin, betaiin. 2.2 - Asendatavad inimkehas sünteesivad
1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgel temperatuuril denatureerivad kõik valgud pöördumatult, kuna ruumilises struktuuris olevad nõrgad sidemed katkevad. Tavaliselt kaasneb sellega ka valgu väljasadestumine. Kui aga pH väärtus erineb valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest tunduvalt, ei pruugi sadestumist toimuda. Valgu isoelektriline punkt on punkt, mis näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne ehk laeng on võrdne 0-ga. Kui aga pI ja keskkonna pH väärtused on olulise erinevusega omandavad kõik molekulid ühesuguse laengu, valk-valk interaktsioonid lakkavad - sadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valasin 2ml munavalgu lahust, ühte lisasin veel 1ml konts. äädikhapet (etaanhape). Kuumutasin mõlemat katseklaasi vesivannis. Happeta katseklaasis tekkis valge sade. Järeldus:
valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. 3 7. Mis on valgu isoelektriline punkt (pI)? Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu (,,+" või ,,-"), valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. 8. Millistel juhtudel ei kaasne valgu denatureerumisega tema lahusest väljasadenemist?
Kõik aminohapped sisaldavad NH2 s.o aminorüma(aluseline), ja COOH, s.o karboksüülrühma(happeline). R- radikaal on igal aminohappel erinev. Peptiidside moodustab kahe aminohappe ühinemisel ühhe karboksüülrühma ja teise aminorühma osalusel. Ühe peptiidsideme tekkel eraldub molekul vett. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude koostises võib esineda kuni 20 erinevat aminohapet. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Täiesti asendamatuid aminohappeid on 8, neid ei suuda organism ise valmistada ja neid saab ta vaid toiduga. Osaliselt asendatuid aminohappeid(3) sünteesib organism ise, kuid ebapiisavalt. Asendavaid aminohappeid(9) suudab organism ise sünteesida. Lihtvalgud. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest. Fibrillaarsed e niitjad valgud on kõõluste Erinevaid valke on looduses lõpmata(
Ainult munavalgu lahusega katseklaasi sisu hägustus, formeerus hele sade. Järeldus: Happe lisamine põhjustas pH muutuse, mistõttu kõik valgumolekulid omandasid ühesuguse laengu ning valgu väljasadestumist lahusest ei toimunud. Hapestamata munavalgu lahus denatureerus kuumutamisel pöördumatult ning toimus väljasadestumine lahusest. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Veega segunevad orgaanilised solvendid (nt etanool, atsetoon) kutsuvad valgumolekulis esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Valk dehüdratiseerub ning sadestub lahusest välja. Ettevaatlikult solventi lisades ning katseklaasi sisu pidevalt loksutades denatureerub valk pöörduvalt. Töö käik: Valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Tilgutasin lahusele etanooli kuni lahus läks häguseks. Lahjendasin katseklaasi sisu veega. Tulemus: Veega lahjendamisel tekkinud sade lahustus uuesti. Järeldus: Toimus valgu pöörduv denaturatsioon.
1.1.5 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgetel temperatuuridel kõik valgud denatureeruvad pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumisega kaasneb ka väljasadestumine, kuid kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu (pl) iseloomustab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne molekuli summarne laeng on 0. Seetõttu agregeeruvad valgu molekulid kergelt ning sadenevad välja, kuid kui pl on pH- st oluliselt erinev, omandavad kõik valgud ühesuguse laengu. Interaktsioonid valkude vahel lakkavad agregatsiooni ei toimu. Seetõttu ei sadene ka denatureerunud valk. Töö käik · Valan kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust · Ühte neist lisan konts etaanhapet
Nt: fosfolipiidid. · Steroidid vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad looma kudedes. Nt: meessuguhormoon, naissuguhormoon, neerupealiste hormoonid, kolestorool. Lipiididel on lahustavfunktsioon. Näiteks mõnda vitamiini ei saa ilma lipiidideta omastada. Valgud e proteiinid on aminohapetest moodustunud polümerid. Organismis on 20 aminohapet. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järejestusest ja nende hulgast. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiidsidemega. Missuguse struktuuriga on valgu molekulid? Primaarstruktuur Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. Näiteks insuliini molekuli algusosa: Phe-Val-Asn-Gly-His-Leu-Cys-Gly-Ser-His-Leu-Val- Gly-..... (Joon 3) Sekundaarstruktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti astesevate ahelate voltumisel. (Joon 4)
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid DNA e. desoksüribonukleiinhape Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate Monomeerideks on desoksüribonukleotiidid aminohapejääkide järjestusest nind nende hulgast valgumolekulis Koosneb fosfaatrühmast, sahhariidist (desoksüriboos) ja lämmastikalusest Valgu struktuurid: o Adeniin -> adenosiinfosfaat (A) 1) Primaarstruktuur – aminohappeline järjestus (küllalt stabiilne) o Guaniin -> guanosiinfosfaat (G)
siserõhu, kaitse (nt vesikeskkonnas areneb loode), viljastumine. Soolad 1,5 % Orgaanilised ained Valgud 14% ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. BIOLOOGIA 2010 Aminohapped on amfoteersed ühendid. Kahte aminohapet seob peptiitside. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. VALGU STRUKTUURID · primaarstruktuur aminohappeline järjestus · sekundaarstruktuur keerdumine ehk voltumine (küüned, juuksed) · tertsiaarstruktuur gloobulid või fibrillid (histoonid) · kvarternaarstruktuur mitme polüpeptiidi ühinemisel (hemoglobiin) Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine. Renaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastatakse. VALGU ÜLESANDED 1
· sünteesi lõpeta terminaatorala · DNA polümeraas lahkub · DNA jääb muutumatuks Päriliku info avaldumise etapid · transkriptsioon · mRNA töötlemine enne rakutuumast väljumist · translatsiooni aktiivsus · polüpeptiidi kokkupakkimine valguks · valgu aktiivsuse mõjutamine vastavate molekulide abil GENEETILINE KOOD molekulaarbioloogia süsteem, mille alusel kodeerivad kolm RNA nukleotiidi ühte aminohapet valgumolekulis · universaalne rakkudes ühesugune 7 · ühetähenduslik üks koodon, üks konkreetne aminohape · mittekattuv · sünonüümne KOODON kolm järjestikust nukleotiidi, mis kodeerivad ühte aminohapet Algus ehk initsiaatorkoodoniks on alati mRNA järjestus AUG, millele vastab aminohape metioniin. Pärast
Etaanhappe lisamine põhjustas pH muutuse, mistõttu kõik valgumolekulid omandasid ühesuguse laengu ning valgu väljasadestumist ei toimunud. Hapet mitte lisatud munavalgu lahus denatureerus kuumutamisel pöördumatult ning toimus väljasadestumine. 1.1.8.Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Teoreetilised alused Veega segunevad orgaanilised solvendid (nt. etanool, atsetoon) kutsuvad valgumolekulis esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Valk dehüdratiseerumine ning valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja pidevalt loksutada denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub valk uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamisel vähendada. Töö käik Valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Tilgutasin lahusele atsetooni kuni lahus läks õrnalt häguseks. Lisasin katseklaasi vett. Tulemus
Rohkem tekkis globuliinset sadet, seega oli globuliinide sisaldus lahuses suurem kui albumiinide oma. 7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on valgumolekulis positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, summaarne laeng võrdub nulliga. Selle tulemusena valgud sadestuvad. Pl-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik: valasin kahte katseklaasi kummassegi 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisasin 1 ml konsentreeritud äädikhapet. Kuumutasin katseklaase kuumal veevannil. Katseklaasis, kus oli ainult
sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureerivad (ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad) kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuid temperatuur võib olla erinev, see sõltub konkreetsest valgust. Denatureerimisega kaasneb tavaliselt valgu väljasadestumine lahusest. Denatureerunud valk ei pruugi aga lahusest välja sadeneda, kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu pI (isoelektriline täpp) väärtusest. Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, millal valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute arv võrdne, st molekuli summaarne laeng on null. Sellest tingituna sadestuvad valgumolekulid välja. Kui aga pl ja pH on väga erinevad, siis väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml munavalgu lahust, ühte lisada ka 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutada keeval vesivannil. Jälgida sademe teket katseklaasides. Tulemus: See katseklaas, kuhu äädikhapet ei lisatud, sinna tekkis valge sade
Kõik valgud denatureeruvad kõrgel tempereatuuril pöördumatult,kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgust ja keskkonna koostisest.Denatureerimisega kaasneb valgu väljasadestumine lahusest.Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest,siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda.Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust,mille juures valgumolekulis on positiivse ja negatiivsete laengute hulk võrdne,seega summarne laeng võrdub nulliga. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisan 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Mõlemaid lahuseid kuumutan keemiseni. Tulemus: Esimeses katseklaasis,kus oli munavalk ja kontsentreeritud äädikhape ,lahus ei muutu,sade ei tekkinud.Teises katseklaasis,kus oli munavalk,tekkis valge sade.See tähendab,et valk denatureeris
Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab vaid 25% tselluloosi ja rohkesti peenestatud puidumassi. Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis muudavad paberi tugevaks, valgeks, kauasäilivaks jne. VALGUD Valgud kuuluvad polüpeptiidide hulka, kuid kõik polüpeptiidid pole tingimata valgud. Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid. Valgud ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Aminohappejääkide arv valgumolekulis ulatub sadadesse ja isegi tuhandeisse, kuid ühes polüpeptiidahelas on harva üle saja aminohappejäägi. Valkude molaarmass asetseb piirides 104 6 x 107. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalkudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteetiline rühm. Valkude struktuuri ja valkude funktsioone elusorganismides on põhjalikult käsitletud bioloogias.
Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadenemine lahusest. Kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi väärtusest, ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadeneda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne. Molekuli kogulaeng on 0. Sellest tingituna agregeeruvad valgumolekulid hõlpsasti ja sadestuvad lahusest välja. pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu, valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik: · kahte katseklaasi valasin kummassegi 2 ml munavalgu lahust
st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Denatureerumisega kaasneb valgu väljasadestumine. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu (,,+" või ,,-"), valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik Kahte kasteklaasi valasin 2 ml munavlgu lahus
Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui keskkonna pH erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi väärtusest, siis ei pruugi valk lahusest välja sadestuda. Valgu isoelektriline täpp näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub nulliga. Seepärast valgu molekulid agregeeruvad hõlpsasti ja sadenevad lahusest välja. Isoelektrilisest täpist oluliselt erineva väärtusega keskkonna pH puhul agregeerumist aga ei toimu. Töö käik: · Kahte katseklaasi valasin kummassegi 2 ml munavalgu lahust. · Ühte katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud etaan- ehk äädikhapet.
st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu („+“ või „-“), valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse kummassegi 2 ml munavalgu lahust. Ühte neist
st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu (,,+" või ,,-"), valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse kummassegi 2 ml munavalgu lahust. Ühte neist
reguleerivad ainevahetuslikke protsese. Seega ,,rasvad" reguleerivad ainevahetust. -) Ainevahetuslik funktsioon Rasvade oksüdatsioonil on lõpp-produktideks CO 2 ja H2O. Tekkinud vett kasutavad kõrveloomad veedefitsiidi tingimustes. -) Lahusti funktsioon Rasvlahustuvad vitamiinid (K, A, D, E, Q) lahustuvad vaid rasvas (vees ei lahustu). Teatud hüdrofoobsed ained talletuvad rasvkoes. Valgud * Valgud ehk proteiinid aminohapetest moodustunud biopolümeerid. -) Aminohapped valgumolekulis on ühendatud omavahel peptiidsidemetega. -) Valkude omadused tulenevad valgu molekuli koostises olevate aminohapete järjestusest ja hulgast. * Valgu molekulide struktuurid: -) Primaarstruktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. See ei väljenda molekuli ruumilist kuju, kuid määrab ra kõik valgu ülejäänud omadused. -) Sekundaarstruktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või
Folliikul munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Geneetiline kood mRNA molekuli kolme Fosfolipiid rakumembraani koostises esinev järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) jäägile valgumolekulis. molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Geneetiline muutlikus (pärilik muutlikus) erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide Fossiil maakoores, eelkõige settekivimites leiduv vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises kivistis.
Rakubioloogia struktuurilt, funktsioonilt ning tekkelt. Kuigi kontraktsiooni aluseks neis rakkudes on aktiini ja müosiini omavaheline interaktsioon, on need molekulid erinevalt organiseerunud ja seotud erinevate lisavalkudega. · Mikrotuubulid koosnevad tubuliinist. Iga mikrotoruke koosneb 13-st tihedalt kokkupakitud tubuliini molekulist, millel saab eristada ja osa. Valgumolekulis moodustub 8-kuju, mille üks osa on ja teine osa tubuliin. Sees on õõnsus ja täisringil on 13 tubuliini molekuli. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele. Üldiselt mikrotuubulid funktsioneerivad tsütoplasmas igaüks omaette.
Rakubioloogia struktuurilt, funktsioonilt ning tekkelt. Kuigi kontraktsiooni aluseks neis rakkudes on aktiini ja müosiini omavaheline interaktsioon, on need molekulid erinevalt organiseerunud ja seotud erinevate lisavalkudega. Mikrotuubulid koosnevad tubuliinist. Iga mikrotoruke koosneb 13-st tihedalt kokkupakitud tubuliini molekulist, millel saab eristada ja osa. Valgumolekulis moodustub 8-kuju, mille üks osa on ja teine osa tubuliin. Sees on õõnsus ja täisringil on 13 tubuliini molekuli. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt. Sarnaselt aktiinile, seostub ka tubuliin paljude lisavalkudega, mis moduleerivad mikrotuubulite omadusi ja võimaldavad kinnitumist raku erinevatele struktuuridele. Üldiselt mikrotuubulid funktsioneerivad tsütoplasmas igaüks omaette.
Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu (,,+" või ,,-"), valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. 12
Geenmutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleotiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket. Geenravi - vt. geeniteraapia. Genealoogiline meetod - indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. Geneetika - teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geneetiline kood - mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgumolekulis. Geneetiline muutlikus (pärilik muutlikus) - erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks. Geneetiline polümorfism - populatsiooni geneetiline mitmekujusus; nähtus, mille puhul populatsioonis esineb mingi geeni kaks või enam sagedat alleeli. Tihti kaasneb feneetiline polümorfism. Geneetiline triiv (geenitriiv) - alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega