· Varuaine funktsioon · Ainevahetuslik funktsioon · Rasvades lahustuvad vitamiinid VALGUD E PROTEIINID Valgud on orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohapetel on igal oma nimi ja kolmetäheline lühend. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemega. Valgust koosnevad inimese juuksed, küüned jm. Valkude erinevad omadused tulenevad: · Aminohappejääkide järjestusest · Aminohapete hulgast Millised struktuurid on valgumolekulidel? Esimest järku struktuur peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel Teist järku struktuur keerdunud/kokkuvoltunud peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel (heeliks) Kolmandat järku struktuur heeliksi kokkukägardunud kerajas gloobul Neljandat järku struktuur 2 või enam polüpeptiidi. Denaturatsioon selle käigus (valkude mehaanilisel töötlemisel või kuumutamisel) kaotab
esineda märkimisväärne summaarne laeng. Makroioonide vahelised elektrostaatilised tõmbe- ja tõukejõud mängivad olulist rolli nende käitumise määramisel vesilahuses. Makroioonide lahustuvus ja pH Kuna samamärgilist kogulaengut kandvad makroioonid tõukuvad omavahel, siis omavad nukleiinhappe molekulid tendentsi hoiduda lahuses teineteisest eemale (joonis 3.9a). Samal põhjusel on ka valkude lahustuvus suurem pH väärtustel üle või alla valgu pI väärtust, kus valgumolekulidel esineb summaarne laeng. Erimärgilisi summaarseid laenguid kandvate makroioonide vahel esineb aga elektrostaatiline tõmbumine ja sellised molekulid omavad tendentsi agregeeruda (joonis 3.9b). Paljud valgud interakteeruvad tugevasti DNA-ga ja sellistele valkudele on iseloomulik tugeva positiivse laengu esinemine (joonis 3.9b). Näitena võib siin tuua kõrgemate organismide kromosoomide organisatsiooni. Negatiivselt laetud DNA on tugevalt
annaabi.ee 
