5-2.0 g/kg keha mass/päevas. Seega on see eri alade sportlastel küllaltki sarnane, kuigi tihti arvatakse, et jõualade esindajatel on valke rohkem vaja, kuna neil on suurem lihasmass. Sportlastel on tänu treeningutele tunduvalt suurem energiakulu kui mittesportlastel, kuid see veel ei tähenda, et nad peaksid ohtralt valgupreparaate tarbima, sest üldjuhul söövad nad ka rohkem kui mittesportlased ning seeläbi hoiavad oma energeetilised ning ka valguvajadused tasakaalus. Valgulisandeid võivad vajada need sportlased, kes seovad suurte koormustega treeningud kehakaalu vähendamisega, kes on taimetoitlased või kes mingil muul põhjusel ei saa toiduga küllaldaselt valke. Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks
11 jõualade sportlastel 1,4-1,7 g/kg kohta (Jalak, Ööpik, 2005). Viimati ilmunud käsitluses on öeldud, et vastupidavusalade sportlastele ülempiiriks kuni 1,5 g valke kehakaalu kg kohta ja jõualadel kuni 1,7 g/kehakaalu kg kohta. Samuti samas mainitakse, et rohkem kui 2 g/kg kohta ei tohiks ka saavutussportlased tarbida, kusjuures noored ja harrastussportlased ei peaks üldse valgulisandeid sportlike tulemuste parandamiseks kasutama (Vaher, 2011). Valkude ületarbimine nii kvalitatiivsest kui ka kvantitatiivsest aspektist võib põhjustada ka valkudest tingitud allergiajuhtude sagenemist. Allergia juhtumid on tänapäeval sagenenud ka Eestis. Allergiat (sh. toiduallergiat) esineb Eesti väikelaste hulgas juba sama sagedusega kui arenenud tööstusriikides. Valgu allergia ehk valgu hüpersensitiivne reaktsioon tekib, kui
annaabi.ee 
