on üldjuhul geenide valikulise ekspressiooni tulemus. Hulkrakses organismis esinev rakutüüpide mitmekesisus on põhjustatud sellest, et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valkude molekule.Informatsioon DNA-lt valguni kandub mitme etapina, kõiki neid etappe on võimalik reguleerida (kontroll transkripstiooni tasemel, kontroll RNA protsessingu tasemel) 23. Histoonid, nende modifitseerimise mõju geeniekspressioonile. Globulaarsed valgukompleksid, mille ümber DNA molekul keerdudena pakitakse. Modifitseeritud histoonid võivad geeniekspressiooni nii soodustada kui ka takistada, see oleneb konkreetselt, mitmendas positsioonis olevat aminohapet on modifitseeritud. 24. DNA metüleerimine, selle mõju geeniekspressioonile. Alati takistab/aeglustab geeniekspressiooni. 25. RNA molekulide ruumiline struktuur rakus tRNA- ristikheina kujulised. Erinevatel RNAdel on erinevad struktuurid, kuna nad pakitakse erinevalt kokku
Kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad, värvus kaob, kuid see reaktsioon on pöörduv värvus taastub jahutamisel. Töö käik: 3 ml tärkliselahust + 1 tilk joodilahahust kuumutasin segu keemiseni jahutasin segu alumist poolt veevannil. Tulemus: Peale joodi lisamist muutus segu tumesiniseks, kuumutades värvus kadus ja segu muutus värvusetuks (läbipaistvaks). Segu jahutamisel hakkas taastuma sinine värvus alt pool (jahedamast otsast). Järeldus: Kuumutamisel valgukompleksid lagunesid, jahutamisel taastusid. · Maisi- ja kartulitärklise võrdlus Maisitärklise terad on väikesed ja kandilised, kartulistärklisel suuremad ja ovaalsed.
(polycomb) keha, Tuuma tähnid (speckles) ,‘Lõikamise’ kehakesed (Cleavage body) Kohtades, kus kromatiinivaheline ruum on suurem, asuvad mitmesugused struktuursed kogumid – ribonukleiinhapete ja valkude kompleksid, mis osalevad erinevates protsessides, mis on seotud geeniekspressiooni regulatsiooniga. Tuuma kehakesed ei ole membraaniga ümbritsetud. PML kehad e promüelotsüütse leukeemia – o Neis moodustuvad valgukompleksid, mis osalevad DNA reparatsiooni protsessis ja apoptoosi esilekutsumises o tihedalt seotud piirkondadega, kus toimub viiruste replikatsioon ja transkriptsioon infektsiooni varases staadiumis o seostatakse kasvajate arengu mahasurumisega, valkude proteolüüsiga, geeniregulatsiooniga, rakkude diferentseerumisega, transkriptsiooni reguleerimise ning raku vastusega viiruse sissetungile
Mittesteroidsed hormoondi seonduvad plasmamembraanis lokaliseeruvatele retseptoritele, mille abil aktiveerivad signaali ülekandja raja raku sees. Steroidhormoonid võivad seonduda plasmamembraani retseptoritega või siseneda rakku ja seonduda tsütoplasmas olevate retseptoritega või seonduda rakutuuma retseptoritega. Signaalülekande retseptorid · retseptorvalgud membraanil · retseptorensüümid membraanil · oligomeersed ioonkanalid valgukompleksid membraanis · tuumaretseptorid tuumamembraanil Signaalülekande rajad · cAMP rada · inositoolfosfaadi ja siatsetüülglütserooli rada · türosiini kinaasne rada · guanülüültsklaasi rada · proteolüütiline modifitseerimine Steroidhormoonide toime sihtmärkrakus Steroidid mõjutavad kaltsiumi kanaleid ja teisi membraanvalke. Hormoon seostub retseptoriga, mis on otseselt või kaudselt seotud ioonkanaliga ning seejärel ioonkanali funktsioneerimine muutub.
Neil on ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait intratsellulaarne sait G-valguga seondumiseks Retseptorensüümid (1-transmembraanse segmendiga retseptorid, 1- TMS); N: insuliini retseptor ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait intratsellulaarne katalüütiline domeen kas türosiini kinaas või guanülüültsüklaas (sünteesib cGMP) Oligomeersed ioonkanalid - valgukompleksid, mille subühikud koosnevad paljudest transmembraansetest segmentidest. N: atsetüülkoliini retseptor Tuumaretseptorid (steroidide retseptorid) steroidhormooni sidumise järel mõjutavad teatud geenide transkriptsiooni; N: östrogeeni retseptor
Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust. Tuumapoori difusioonipiir on 40kD ehk kuni 40kD suuruste molekulide difusioon toimib läbi NPC ilma takistuseta, ei vaja spetsiaalseid kandjaid ega energiat. Tuumapoori kompleks koosneb umbes 3000-5000 poorist, iga poor koosneb u 100st valgust, millest enamik on tähistatud erineva numbriga nukleoporiinina. Tsütoplasmapoolsel osal poorist jäävad väljaulatuvad filamendid, sissepoole jääb tuuma korv. Poori moodustavad valgukompleksid on seotud ka tuuma lamiinidega. 5. Millised valgumolekuli osad tagavad tuumaimpordi ja -ekspordi valkudele, mille suurus ületab tuumapoori difusioonipiiri? Kirjelda neid lühidalt. Tuumaimpordi tagab valkudele NLS signaaljärjestus (nuclear localization signal) ja ekspordi NES ehk nuclear export signal. Mõlemad on lühikesed aminohappelised järjestused. Ei lõigata kohe ära, sest võib korduvkasutuseks vaja minna. Valgud ei pea olema lahti keerdunud. 6
Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust. 40kDa Poor (avause läbimõõt ~9Å) moodustub ligi 100 erinevast valgust, millest enamik on tähistatud erineva numbriga nukleoporiinina (NUP). Poore on tuumamembraanis 3000-5000. Elektronmikroskoobiga saadud tulemustele toetudes on leitud, et tuuma poori tsütoplasma poolsel küljel asuvad välja sirutunud filamendid ning tuuma sisemuse poole jääb nn tuuma korv (korvi seina moodustava filamendi pikkus ca 100 nm). Poori moodustavad erinevad valgukompleksid on lisaks seotud tuuma lamiinidega. Millised valgumolekuli osad tagavad tuumaimpordi ja -ekspordi valkudele, mille suurus ületab tuumapoori difusioonipiiri? Kirjelda neid lühidalt. Tuuma poori avaust täidavad tuumapoori valkude sabad, kus paiknevad vaheldumisi hüdrofoobsed a- happejäägid (FG – fenüülalaniin ja glütsiin) ja hüdrofiilsed aminohappejäägid, moodustades seeläbi geelja struktuuri. On postuleeritud, et see keskkond on sobitunud just tuuma transportvalkudele, mis
40kDa. Poor (avause läbimõõt ~9Å) moodustub ligi 100 erinevast valgust, millest enamik on tähistatud erineva numbriga nukleoporiinina (NUP). Poore on tuumamembraanis 3000-5000. Elektronmikroskoobiga saadud tulemustele toetudes on leitud, et tuuma poori tsütoplasma poolsel küljel asuvad välja sirutunud filamendid ning tuuma sisemuse poole jääb nn tuuma korv (korvi seina moodustava filamendi pikkus ca 100 nm). Poori moodustavad erinevad valgukompleksid on lisaks seotud tuuma lamiinidega. 5. Millised valgumolekuli osad tagavad tuumaimpordi ja -ekspordi valkudele, mille suurus ületab tuumapoori difusioonipiiri? Kirjelda neid lühidalt. Tuuma poori avaust täidavad tuumapoori valkude sabad, kus paiknevad vaheldumisi hüdrofoobsed a-happejäägid (FG fenüülalaniin ja glütsiin) ja hüdrofiilsed aminohappejäägid, moodustades seeläbi geelja struktuuri
Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust. Tuumapoori difusioonipiir on 40kD ehk kuni 40kD suuruste molekulide difusioon toimib läbi NPC ilma takistuseta, ei vaja spetsiaalseid kandjaid ega energiat. Tuumapoori kompleks koosneb umbes 3000-5000 poorist, iga poor koosneb u. 100st valgust, millest enamus on tähistatud erineva numbriga nukleoporiinina. Tsütoplasmapoolsel osal poorist jäävad väljaulatuvad filamendid, sissepoole jääb tuuma korv. Poori moodustavad valgukompleksid on seotud ka tuuma lamiinidega. 5. Millised valgumolekuli osad tagavad tuumaimpordi ja -ekspordi valkudele, mille suurus ületab tuumapoori difusioonipiiri? Kirjelda neid lühidalt. Tuumaimpordi tagab valkudele NLS signaaljärjestus (nuclear localization signal) ja ekspordi NES ehk nuclear export signal. Mõlemad on lühikesed aminohappelised järjestused. Ei lõigata kohe ära, sest võib korduvkasutuseks vaja minna. Valgud ei pea olema lahti keerdunud. 6
Kuju poolest arhed ei eristu eriti bakteritest. Erand on lameda karbi kujulised Haloarcula ja Haloquadratum. Väga suur eripind. Ühised jooned bakteritega: 1. rõngaskromosoom 2. genoomi suurus (väike genoom) 3. Operonide esinemine 4. mRNA intronite puudumine 5. 70S ribosoomid Ühised jooned eukarüootidega: 1. Histoonide esinemine 2. Eukarüootidega sarnased DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni valgud. Bakterite vastav protsess on lihtsam ja vastavad valgukompleksid lihtsamad 3. Tubuliini homoloogid (artubuliin) 4. Aktiini homoloogid Eukarüootide teke: sümbioosi hüpotees Tänapäevased eukarüootsed rakud on endosümbioosi tulemus. Esimesed tuumaga rakud võisid moodustuda ca 1.7 miljardit aastat tagasi. Tuuma moodustumine võimaldas ohjata suurenenud DNA hulka. Nii suure hulga DNA replikatsioon ja selle jaotamine tütarrakkude vahel oleks rõngaskromosoomi puhul raske. Tuumamembraan ja endoplasmaatiline võrgustik
Replikatsioon algab korraga kahest otsast. Kui E. colil on 1 ORI, siis S. cerevisiae-l on sadu. ORI-l on kindlad kordusjärjestused, mis on märklauaks valkudele. Valgud tunnevad ära ja seonduvad sellega. 10) intronid – kordusjärjestused 11) DNA replikatsiooni silm – selle tekitab initsiaatorvalk. 12) DNA helikaas – lagundavad ahelaid, kasutavad ATP-d ahelate lahutamiseks. 13) DnaA-ATP – indutseerib DNA struktuuri muutust, seondub 9-aluspaariliste kordustega. 14) DnaB ja DnaC – valgukompleksid, mis seonduvad üksikahelaliste piirkondadega. Moodustavad ringstruktuure ja ring sulgub ümber DNA, liiguvad 3’ → 5’ suunas. 15) BCDA kompleks – asetab β-subühiku rõngad kaksikheeliksile peale (pea-saba kombinatsioon). Klamber hoiab DNA polümeraasi vabrikut DNA küljes kinni – tagatakse protsessiivsus. 16) RNA praimer – vajatakse DNA sünteesiks. Lühike RNA jupp, mille sünteesib DNA primaas. DNA polümeraas sünteesib ühele poole ühe ahela ja teisele poole teise ahela.
annaabi.ee 
