Ameerika Ühendriigid Marleen Breemet 10b Kärdla Ühisgümnaasium Elanikkond Rahvaarv 316,668,567 Rahvaarvu järgi 4.riik Rahvaarvult sarnane: Indoneesia, Brasiilia, Pakistan Suur riik Rahvastiku mitmekesisus Valgenahalisi 79.96% Mustanahalisi 12.85% Aasia päritolu 4.43% Ameerika põlisrahvaid ja Alaska põlisrahvaid 0.97%, Hawaii ja teiste Vaikse ookeani põlisrahvaid 0.18%, Kahe või enam rassilised 1.61% Keeled Inglise keelt 82.1% Hispaania keelt 10.7% Teised Indo-Euroopa keeled 3.8% Aasia and Vaikse ookeani saarte keeled 2.7% Teised keeled 0.7% Sündimus, Suremus, Rändesaldo 13.66 sündi /1,000 (147.) 8.39 surma /1,000 (89.) 3
Vääriskivi: türkiis. Pindala: 314 926 km2 Kõrgeim koht: Wheeler Peak, 4011 m üle merepinna. BARIBAL JOOKSURKÄGU KOLORADO PÄHKLIMÄND TÄÄKLIILIA Madalaim koht: Red Bluff Reservation, 866 m üle merepinna. Suuremad jõed: Rio Grande, San Juan, Pecos, Canadian. Suuremad järved: Santa Rosa, Conchas, Navajo, Elephant Butte Reservoirs. Rahvaarv: 1 739 844. Haldusjaotus: 33 maakonda. Rahvastikutihedus: 14,3 inimest ruutmiili kohta. Etniline koosseis: 86,3% valgenahalisi, 2,6% mustanahalisi, 9,5% indiaanlasi, 1,5% asiaati. Pealinn: Santa Fe. Suuremad linnad: Albuquerque, Las Cruces, Santa Fe, Roswell. Majandus: Esikohal on mäetööstus. New Mexicost saadakse põhiosa USA uraanimaagist. Kaevandatakse kaalisooli, vase- ja tsingimaaki. Toodetakse naftat ja maagaasi. White Sandsis asub maailma suurim kipsimaardla. Mägikarjamaadel peetakse lihaveiseid ja lambaid, niisutatavatele aladel kasvatatakse puuvilla. Tähtsal kohal on turism.
enamiku puid hävitanud. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib. Haiti loodusvarad Haiti loodusvarade hulka kuuluvad : - boksiit, - vask, - kaltsiumkarbonaat, - kuld, - marmor, - hüdroenergia. Haiti rahvastik Haiti on üks tihedamalt asustatud riike maailmas. Enamik haitilasi on katoliiklased. Haiti elanikud põlvnevad aafriklastest orjadest, kelle tõid Prantsuse kolonistid 17. ja 18. sajandil sisse, et nad suhkrurooistandustes töötaksid. Haiti rahvastik Valgenahalisi on kogu rahvastikust ainult 5% Vaesuses elab üle 77% inimestest Kirjaoskuse tase on 39% 10% elanikest räägib prantsuse keelt. 90% elanikest räägib kreooli keelt. Transport Maanteid on 3200 kilomeetrit, millest ainult 20% on asfalteeritud. Enamik asfalteerimata teid on vihmaperioodil läbimatud ning kaupa veetakse eeslite ja inimeste seljas. Kasutatud materjal http://www.tripadvisor.com/LocationPhotos-g147306-w8-Hait i.html http://et.wikipedia.org/wiki/Haiti https://www.youtube
b) Riigi rahvaarv: 29907003 inimest. Peruu maailma mastaabis keskmine riik rahvaarvu järgi. c) Rahvastikuandmed: Rahvastiku keskmine vanus: 26,4 aastat Eluiga, selle võrdlus Eestiga: 71,03 aastat. Eestis 73,08 aastat. Sündimus: 19 sündi/1000 inimese kohta Suremus: 6,13 surma/1000 inimese kohta Rahvastiku juurdekasv: 1,193% Rändesaldo: -0,93/1000 inimese kohta Linnastumise tase % : 71% Põhirahvus, rassid, etnilised grupid: peruulased. 45% ameerika indiaanlasi, 37% mestizo'sid, 15% valgenahalisi; mustanahalised, jaapanlased, hiinlased ja teised 3%. Usundid: rooma-katoliku 81,3%, evangeelset 12,5%, teisi usundeid 3,3%, täpsustamata või usuta 2,9% 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist Peruus: a) Rahvastiku keskmine tihedus: 23,08 in/km2 . Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ekvatoriaal-Guineas, Djiboutis ja Brasiilias. Peruu ja Brasiilia asuvad Lõuna-Ameerikas, Ekvatoriaal-Guinea ning Djibouti asuvad Aafrikas. b) Rahvastiku tihedus:
Kõrgeim koht Eagle Mountain (Cooki maakond), 701 m üle merepinna. Madalaim koht Ülemjärv, 182 m üle merepinna. Suuremad jõed Mississippi, Red River of North, Minnesota. Suuremad järved Red, Lake of the Woods, Mille Lacs, Leech, Winnibigoshish. Rahvaarv 4 775 508 (1999; 20. koht) Haldusjaotus 87 maakonda Rahvastikutihedus 60,0 inimest ruutmiili kohta (1999; 20 koht). Etniline koosseis 3 92,9% valgenahalisi (1,9% ladinaameerika päritolu), 3,1% mustanahalisi, 1,2% indiaanlasi, 2,7% asiaate (1999). Pealinn St. Paul. Suuremad linnad Minneapolis, St. Paul, Bloomington, Duluth, Rochester. Majandus Majanduse arengut on soodustanud Suure Järvistu ja Mississippi veeteed. Tähtsamad tööharud on must metallurgia ja laevaehitus (Duluth), põllutöömasinate-, arvutite- ja toiduainetööstus (või tootmiselt USA-s esikohal). Mesabi mäeahelikus paikneb 2/3 USA rauamaagivarudest. Kasvatatakse maisi,
Madalaim koht: Belle Fourche River (Crooki maakond), 945 m üle merepinna. Suuremad jõed: Yellowstone, Powder, Green , Snake ja North Platte. Suuremad järved: Yellowstone, Bighorn, Jackson, Flaming Goye, Pathfinder, Seminoe Reservoirs. Suuremad linnad: Cheyenne, Casper, Laramie ja Gillette. Rahvaarv: 515 000 (2006) 2 Rahvastiku tihedus: 1.96 inimest km (2000) Haldusjaotus: 23 maakonda Etniline koosseis: 96,0% valgenahalisi, 0,9% mustanahalisi, 2,3% indiaanlasi, 0,9% asiaate (1999) Majandus: Põhiharu on mäetööstus. Tähtsaim saadus on nafta, olulised on ka maagaas, kivisüsi, raua- ja uraanimaak. Suurem osa põllumajanduslikust maast on looduslik karjamaa ja 6% sellest põld. Kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid. Põllunduses suhkrupeeti, uba, põldheina, otra, kaera ja kartult. Tähtis majandusharu on turism (aastas üle 7 miljoni külastaja).
Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad esimesed imperialistlikud sõjad: USA-Hispaania (1898) Inglise-Buurid (1899-1902) Vene-Jaapan (1904-1905) Itaalia-Türgi (1911-1912) 5. Teaduse ja tehnika revolutsioon, olmes, transpordis, tehnikas, kvantmehaanikas.' 6. Linnastumine ehk urbaniseerumine 7. Ideoloogiad ja ühiskondlikud liikumised, anarhism (korralagedus)
minimeerida tausta. Suuri erinevusi (kõik p > .05) erinevast andmebaasist võetud piltide osas ei leitud. Tõendades, et kaamera või mõni teine visuaalne erinevus tõenäoliselt ei mõjuta isiku mäletamise astet. Isikud valiti võimalikult homogeense demograafia alusel kui võimalik. 131 pildist 68 (51,9%) olid naised ja 63 (48,1%) mehed. Kuna KDEF koosneb vaid valgenahalistest isikutest, siis vältimaks rassiefekti kasutati ka teisest andmebaasist vaid valgenahalisi isikuid. Uuringust võtsid osa 1579 inimest kes olid registreeritud Amazon Mechanical Turk (AMT) tööjõu andmebaasis. Eraldi rühmal, mis koosnes 86-st AMT töötajast, paluti hinnata iga pildi vanust (12 hindajat igale pildile). Keskmine umbkaudne vanus tuli 29,6 aastat, mis oli ligilähedane ka uuringus osalejate vanusega - 33,2 aastat. Algselt alustas uuringuga 5566 inimest, kuid erinevatel põhjustel 3987 loobus (madal
SISUKORD SISSEJUHATUS Eestlaste jaoks on sport olnud läbi ajaloo väga tähtis osa, tänu millele oleme võib-olla ka maailmas tuntud. Meil on olümpiavõitjad maadlusaladelt ja kergejõustikust. Tänu traditsioonidele kogunevad kümned tuhanded eestlased ikka ja jälle telerite ette, et saada osa suurvõistlustest. Kui tihti aga näeme jooksualade finaalvõistlustel valgenahalisi sportlasi? Tihtipeale ei näegi või siis vähemalt mitte võistlemas kõrgeimate kohtade nimel. Töö eesmärgiks on uurida, kas mustanahalised on tõepoolest valgetest paremad, kiiremad, mille poolest ja miks. Geneetika, töökus ja eluolu olid teemad, mida võrrelda. Lisaks sisaldab uurimustöö võrdlevat iseloomustust kahe tugeva jooksja vahel. Töö tegemiseks kasutasin internetis leiduvat informatsiooni ning ühte autobiograafilist raamatut. Ka aastatepikkune
Domineerib mäetundra. Põhjaosas on Brooksi mäeahelik. Kõrgeim koht: Mount McKinley (Denali maakond), enamasti pilvedesse mähkunud 6194 m kõrgune mägi on USA ja Põhja_Ameerika kõrgeim tipp. Madalaim koht: Vaikne ookean. Suured jõed: Yukon, Tanana, Kuskokwim. Suuremad järved: Iliamna, Becharof, Tustumena. 1.6 Rahvastik: Rahvaarv: 619 500 (1999, 48. koht) . Rahvastiku tihedus: 1,1 inimest ruutmiili kohta (1999). Etniline koosseis: 72,5 % valgenahalisi (4,0% ladinaameerika päritolu), 16,4% indiaanlasi, aleuute, eskimoid, 4,5% asiaate (1999). 1.7 Linnad: Pealinn: Juneau. Suuremad linnad: Anchorage, Fairbanks, Juneau, Palmer. 1.8 Majandus: Haldusjaotus: 27 piirkonda. Majandusharud: Peamised majandusharud on kalapüük ja töötlemine, metsa- ja mäetööstus ning karusloomakasvatus. Maavararikas Yukoni platoo (vask, kivisüsi, kroom, kuld, plaatina, antimon, plii). 1977. aastal läks käiku 1274 km
[6] Brasiilia Geograafia ja Statistika Instituud laseb Brasiilia elanikel end paigutada 5-est sobivaimasse kategooriasse: branco (valge), pardo (pruun), preto (must), amarelo (kollane ehk mongoliidne) ja põlisrahvas. 2000. aasta rahvaloenduse tulemustena peab end valgenahaliseks 67,7 %, mustanahaliseks 4,5 %, pruuniks 25,9%, mongoliidiks 0,9% ning põliselanikuks 0,5% elanikest.[17] Maailma faktiraamatu (The World Factbook) andmeil elab Brasiilias 47,7% valgenahalisi, 43,1% mulatte, 7,6% mustanahalisi, 1,1% asiaate ja 0,4% põliselanikke.[2] Indiaanlased Brasiilias elab kahte tüüpi indiaanlasi: kultuuriliselt assimileeritud ja kultuuriliselt mitte- assimileeritud. Esimesed räägivad portugali keelt, riietuvad tavaliselt, tänapäevaselt ja ei ela põlisrahvaste külades ega reservaatides. Kultuuriliselt mitte-assimileeritud indiaanlased elavad Kolumbuse eelsetes kogukondades ja peavad kinni vanadest traditsioonidest. Paljud neist
kasutatud. Korjandustele värvati lastehalvatusega lapsi. Franklin Roosevelt, kes oli tol ajal USA president lõi ürituse March of Dimes (kümnesendise hõbesendi marss), kus koguti raha, ka tema oli lastehalvatuse üle elanud. Kuna Roosevelti nägu on kümnesendisel siis peale tema surma hakati lastehalvatusega lapsi postritel kasutama. Tänapäeval on teada, et postreid kasutati manipuleerimiseks ja ekspluateerimiseks kasutades vaid valgenahalisi lapsi, kellel suuri erivajadusi lastehalvatuse tõttu ei tekkinud. (Smart, 2012, lk 261) Varajase märkamise programmid Riiklik seadusandlus korraldab varajast sekkumist imikute ja noorte laste puhul, kellel on erivajadus tekkinud või on oht, et see võib tekkida. Varajase sekkumise programmide kaudu saavad lapsed personaalset süstematiseeritud ja järjepidevat ravi. Varajaste sekkumise programmide eesmärk on erivajaduse mõju vähendamine, ennetada edasisi
d) lootus, et need konvid iseenesest viivad nende lootuste täitmiseni, see võib olla üleliigselt optimistlik. Puudusi on palju ! Inimõiguste tagamise valdkonnas kohe kindlasti! 10 Nt Aafrika riigid ühinevad konvidega kus keelustatakse rassilist diskkrimmi, mõeldes sellele, et neil nagunii on kõik mustanahalised, mis diskist me rääkida saame aga siiski nad võtavad vastu, et kaitsta mustanahalisi. Tulevikus vb peab hoopis valgenahalisi kaitsma. II ms oli ikkagi üks väga-väga oluline sündmus inimõiguste tekkeks. Sõja ajal, tolleaegne president Roosevelt, pidas ühe kõne USA ajaloos üks olulisim kõne, kus ta rääkis neljast vabadusest: sõnavabadus, usuvabadus, vabadus igasugustest puudustest (vesi, toit, riided jne) ja vabadus hirmust !! See pani kõik mängu ka, kui kirjutati ÜRO harta eelnõu, et siin peab olema usku põhi inimõigustesse,
annaabi.ee 
