Johan Laidoner
Aprilli kriitiliste päevade ajal viidi läbi Austava Kogu valimised. 24. aprill tuli Austav
Kogu kokku ja jäi kõrgemaks võimuorganiks kuni 1921 aastani. Vaatamata
sõjaolukorrale võttis Austav Kogu vastu 1919 aasta 10. oktoobril Maaseaduse, mille järgi
likvideeriti Balti - Saksa mõisnike maavaldus ning konfiskeeritud maa otsustati lasta
tükkidena müügile.
Eesti väejuhatus kasutas Vabadussõjas ka Vene valgekaartlasi ja mais 1919 tungisid
Eesti väed koos valgekraadiga üle Narva jõe ning hõivasid seal suure maa-ala; 25. mail
vallutati Pihkva ning loovutati see Vene valgekaartlastele. 1919 aasta suveks oli
Punaarmee Eesti kõigil rinnetel lüüa saanud. Eesti Töörahva Kommuun kuulutati
moskvas laialisaadetuks.
Vabadussõja üheks etapiks oli Landeswehri sõda. Nimelt oli I maailmasõja jäänusena
jäänud Lätisse üks Saksa reservkorpus, millele lisandus veel baltisakslasi ja nendest koos
moodustati niinimetatud Landeswehri (Maakaitsevägi)