jaan 1919. a. Paju lahing oli eestlaste jaoks veriseim lahing vabadussõjas Kevadel 1919 toimusid lahingud juba Vene territooriumil. Punaarmee tegi 3 suuremat pealetungi Lõuna-Eestis ja mais 1919 oldi 1,5 km kaugusel Võru linnast. Hiliskevadel oli Vene vägedel jõud otsas, Eesti rahvavägi oli samal ajal tõusnud 80000 meheliseks (lisaks 120000 kaitseliitlast) armeeks (1/5 rahvast) Kõik mehed vanuses 17-60 a. Mais 1919. a algas Eesti vägede pealetung koos vene valgearmeega. Põhja Eestist jõuti Peterburgi lähistele Võru rindelt ähtudes vallutati Pihkva Lõunarindel vabastati Põhja-Läti kuni Daugavpilsini Lätis tuleb võidelda Läti Kütidiviisidega (kommunistlikud) Vene poolel olid ka Eesti kütid. Vene Valgearmee Endised tsaariohvitserid Venemaal kes tahtsid taastada keisrivõim. Landersweri sõda (juuni-juuli 1919) Balti landerswer Balti-Saksa vabatahtlikud väeosad Lätis. Rauddeviis -
suurenenud 13000 meheni ja kevadeks ca. 80000-ni, millele lisandus veel kaitseliit ca. 120000 meest. See oli Punasele Venemaale juba korralik vastane arvestades muidugi et relvade all oli meil 1/5 rahvast. Kevadel 1919 tõi Punaarmee Eesti vastu lisajõude sh. eliitüksusi ja alustas suurte pealetungidega(3) Lõunarindel. Ägedad lahingud Orava jaama juures ja Munamäe all panid pealetungijad seisma. Mais 1919 asusid Eesti väed ise pealetungile koos Vene valgearmeega ja kandsid sõjategevuse Eesti piiridest välja. Eesti poolele tulid üle ka Punase Eesti kütidiviisi osad. Pealetungi käigus hõivati Võru rindelt lähtudes Pihkva, Lõunarindelt lähtudes vabastati Põhja- Läti, millega lõigati Venemaast ära Lätis võitlevad punased ja Eesti ratsavägi jõudis hulljulge rünnakuga Daugava äärde (Jakobstadti/Jekabpilsi) Põhjarindel alustas eestlaste toetusel pealetungi Vene valgekaartlaste Loodearmee (Judenitš)
annaabi.ee 
