1. Bakterirakus leiduvad polümeraasid: ! Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid (erinevad eri ahelatel). Replikatsioonijärgne parandamine: polümeraasid. Valepaardumiste eemaldamiseks: DNA polümeraas III – lisab nukleotiide sünteesitava ahela 3’ otsa; suudab eemaldada viimase DNA-le lisatud nukleotiidi (eksonukleaasne aktiivsus) st valesti lisatud nukleotiid eemaldatakse ning asendatakse õigega: DNA üks parandusmehhanisme bakteris. Pärast vea eemaldamist replikatsioon jätkub. DNA polümeraas I – aeglasem, aga tal on nii 3’ 5’ kui ka 5’ 3’
kattuvad. GATC on restriktaasi (kindla) äratundmisjärjestused, mis on vanas DNA-s kõik metüleeritud, ei lõigata katki. Kui rakku tuleb faagi DNA, siis see ei ole sellelt kohalt metüleeritud st lõigatakse katki. Erinevus metüleerimisel tuleneb erinevustest bakteri ja faagi DNA replikatsiooni mehhanismides. Modifikatsioonide alusel eristatakse bakteri ja faagi DNA, metüleerimata DNA tunneb ära restriktaas – lagundatatakse. Reparatsioon – parandamine pole ainult valepaardumiste ja replikatsioonivigade parandamine vaid ka muu parandusvorm. DNA saab sageli mitmesuguseid kahjustusi. Reageerimine mitmete kemikaalidega, kiirgused (nt ioniseeriv). Väikese genoomiga organismid nt. rakusisesed parasiidid – neil on oma reparatsioonisüsteemid kolmandik oma genoomist. Lisaks DNA reparatsioonile esineb ka RNA parandamise mehhanismid. nt. erütrotsüütides esineb hemoglobiin, seal esinevad ensüümid, mis suudavad
annaabi.ee 
