2) kui suhteline elektronegatiivsus > 1,7 , on tegemist mittemetalliga Elektronegatiivsus kasvab perioodi piires vasakult paremale ning rühmades - ülevalt alla. Keemilistel sidemetel on omad kindlad karakteristikud: · sideme pikkus r 0 10 sidet moodustavate aatomite tsentrite vaheline kaugus suurusjärk 0,1 - 0,2 nm (väikseim H2 molekulis r 0 = 0, 074 nm) · valentsnurk O nurk kahe keemilise sideme vahel 3 või enama aatomiga molekulis "Neid saab täpselt mõõta!" 11 näide: H2O molekul H H
Orbitaalkvantarv l määrab ära energia suurusjärk 0,1 nm), energia E0 (energia, mis eraldub alanivoo (elektronalakihi) peanivoo piires, orbitaali keemilise sideme moodustumisel, sama suur energia kuju ning tüübi. Seotud peakvantarvuga, kulub sideme lõhkumiseks) ja valentsnurk (nurk kahe keemilise sideme vahel). võimalikud väärtused 0 ; 1; ...; n-1 . Kovalentse sideme tekkemehhanism Vaatamata kahele kattumispiirkonnale on -side Kovalentne side aatomite vaheline side, mis tekib
nimetatakse hübriidorbitaalideks. Hübridisatsioon võimaldab suurendada orbitaalide kattumisastet – tekib tugevam side, mis on energeetiliselt kasulikum. Liigid: ▪ sp-hübridisatsioon – üks s- ja üks p-orbitaal liituvad kaheks hübriidseks -orbitaaliks. Paigutus lineaarne, valentsnurgaga . Näiteks II rühma elemendid, . ▪ sp2-hübridisatsioon – üks s- ja kaks p-orbitaali liituvad kolmeks hübriidseks -orbitaaliks. Paigutuvad ühes tasapinnas, valentsnurk . Näiteks III rühma elemendid, . ▪ sp3-hübridisatsioon – üks s- ja kolm p-orbitaali liituvad neljaks hübriidseks -orbitaaliks. Paigutuvad tetraeedriliselt, valentsnurk. Kovalentse sideme polaarsus ja iooniline side ▪ Kui side tekib kahe ühesuguse elektronegatiivsusega aatomi vahel, on nende ühine elektronpilv jaotunud mõlema aatomi vahel võrdselt. Sellist sidet nimetatakse mittepolaarseks.
annaabi.ee 
