Orbiitidel on kindel kuju (s ja p orbiidid). Igal orbiidil võib olla kuni 2 elektroni. Orbiidid on koondunud elektronkihtideks, sõltuvalt sellest, kui kaugel nad tuumast on. Elektronkihtide arv on Mendelejevi tabelis seotud rea numbriga. C paikneb 2 reas ja tal on 2 elektronkihti. Tuuma ümber I kihil tiirlevad 2 elektroni ja II kihil (välimisel kihil) 4 elektroni. Viimast kihti nimetatakse ka valentskihiks, elektrone, mis seal liiguvad valentselektronideks. Aatom on stabiilsem, kui tema valentskihil ei ole paardumata elektrone. Elu ehituskividel H, C, O ja N on valentskihil kõigil paardumata elektronid: H - 1; C - 4; O - 2 ja N - 3. Niisugune on ka nende valents ühendites. Need on keemiliselt aktiivsed elemendid. Mis on energia? Energia on mateeria võime teha tööd, panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, muuta aine keemilist struktuuri jne. See võime avaldub kahel erineval moel: hoitud potentsiaalina või aktiivse liikumisena
· Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust.] Näiteks Tl. Ta asub IIIA rühmas, seega valentskihil on 3 elektroni. Me tahame talle anda laengu, mis on 3-2=+1, seega peame eemaldama ühe elektroni. 3.Selgitage, kuidas muutuvad elementide keemiline aktiivsus, metallilised/mittemetallilised omadused, happelis- aluselised omadused ja redutseerimisvõime/oksüdeerimisvõime rühmas ülalt alla ning perioodis vasakult paremale. · Aatomi oksüdatsiooniaste on reeglina tuletatav tema asukohast perioodilisustabelis. Elemendid 3
Ergastatud olek – kõrgema energiaga olek. Ergastatud olekutes Pauli keeluprintsiip kehtib alati, kuid Hundi reegel ei pruugi kehtida Elektronvalem – selle abil pannakse enamasti kirja elektronkonfiguratsioon. Kasutatakse ka eri suunaga nooli (vastavad erinevatele spinnkvantarvu väärtustele), mis kantakse orbitaale kujutavatesse kastikestesse või energiataset kujutavale joonele Valentskiht – osaliselt täidetud valine elektronkiht Valentselektronid – valentskihil olevad elektronid Sisekihid – valentskihist seespool olevad elektronkihid Eripärased elektronkonfiguratsioonid. 6. Rühm Cr. Eelistatud on 5 paardumata d-elektroni ja 1 s-elektron: Cr: [Ar]3d54s1 ; 11. Rühm Cu. Eelistatud d10s1 konfiguratsioon. Kovalentne raadius – kui aatomid on kovalentselt seotud Van der Waalsi raadius – kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku Aatomiraadiused. Elektronkihtide lisandudes aatomite raadiused kasvavad
I2+H2OHOI+H+ + I-. Soolad on hüpojoditid- tuntud vaid lahjades vesilahustes, dissotseerub nii happe kui alusena: HOIH+ + IO- ja IOH+H2OIH2O+ + OH-. HIO3 joodhape- soolad on jodaadid. HIO4*2H2O perjoodhape- soolad on perjodaadid. Mõlemad happed on värvitud, püsivad kristalsed ained, moodustavad püsivaid sooli, mis on tugevad oksüdeerijad. 58. Selgitage väärisgaaside madalat reaktiivsust ja põhjendage selle kasvu liikudes rühmas ülevalt alla. Valentskihil paikneva okteti tõttu on nende reaktsioonivõime piiratud. Välise energiataseme orbitaalid on täielikult täitunud ja st elektronkihtide stabiilsus on maskimaalne, keemiline aktiivsus äärmiselt väike. Väärisgaaside ionisatsioonienergiad on väga kõrged, kuid vähenevad rühmas ülalt alla. 59. Iseloomustage ksenooni tähtsamaid ühendeid (fluoriidid, oksiidid ja neile vastavad happed). Happed ????? Väärisgaasidest on ksenoon kõige rikkama keemiaga.Ksenooni ja fluori segu
annaabi.ee 
