Elektromagnetilise kiirguse spekter ja sideme energia Pigmentide konjugeeritud kaksiksidemete süsteemid neelavad kiirgust nähtavas spektriosas Silmanägemises on oluline valguse poolt indutseeritud retinaali isomerisatsioon Keemilise sideme mudelid ühise elektronpaari mudel · G.N Lewis 1916 · Keemiline side teostub ühise elektronpaari moodustumisega kahe aatomi vahel · Ka pärast sideme moodustumist paiknevad elektronid aatomorbitaalidel · Sideme moodustumisest võtavad osa valentskihi elektronid · Iga paardumata valentskihi elektron saab osaleda ühe sideme moodustamises · Iga aatom püüab saavutada inertgaasile omast väliskihi elektronkonfiguratsiooni · Igal aatomil on kalduvus moodustada teatud arv keemilisi sidemeid ja seda arvu nimetatakse valentsiks Kovalentne side Moodustub juhul, kui kahel aatomil on ühine elektronpaar Homonukleaarne kahe sama elemendi aatomi vahel Heteronukleaarne erinevate elementide aatomite vahel
) Lewise sümbolid aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei arvestata s- ja p-almkihtide olemasolust tingitud elektronide paardumisega, valentselektronid paigutatakse võimalikult ,,laiali". Lewise struktuurvalem - on aine valem, milles valentselelektronid on kujutatud täppidena ümber sümboli. Keemilist sidet (elektronpaari) võib kujutada ka kriipsuga (-). Valentskihi elektronpaaride tõukumise mudel - *iga aatomi väliskihis asuvad elektronpaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised kaugused oleksid max; *keemilised sidemed mood piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi; *molekuli kuju määrab ära aatomituumade asukoht, mitte elektronpaaride oma. *Kaks elektroni paigutuvad lineaarselt. *Kolm elektronpaari paigutuvad kolmnurgakujuliselt ühele tasandile
· Vesinik annab nii katiooni (H+) kui aniooni (hüdriidioon H-). Hüdriidioon on suure raadiusega ja väga polariseeritav, olles väga tugev redutseerija. NaH(s) + H2O(l) NaOH(aq) + H2(g) · Vesinikside. 9. Leelismetallid (Li, Na, K): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Perioodilisussüsteemi 1. rühma liikmed leelismetallid (liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium) on väga sarnaste omadustega. · Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. · Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast. · Leelismetallid on metallidest kõige reaktsioonivõimelisemad. Seega neid puhtal kujul looduses ei esine. · Nad on tugevad redutseerijad, mistõttu saab neid põhiliselt elektrolüüsi teel. Kaaliumit saab ka sula KCl redutseerimisel naatriumi aurudega: · Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid.
elektroni. Vesinikul on dueti nõue kaks elektroni väliselektronkihil; 7. 2. perioodi elemendid (Li...Ne) alluvad hästi okteti nõudele, järgnevate perioodide elementide puhul võib esineda kõrvalekaldeid; 8. Kui tsentraalsetel aatomitel jääb oktetist elektrone puudu, moodustatakse kordseid sidemeid, nihutades vabu elektronipaare sidet moodustavatele asukohtadele; 9. Aatomite ühendamisel kasutatakse elektronipaaride asemel kriipsukesi, kujutamaks sidemeid. Valentskihi elektronipaaride tõukumise mudel (VSEPR) F Iga aatomi väliselektronkihis asuvad elektronipaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised kaugused oleksid maksimaalsed. Keemilised sidemed moodustuvad piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi. Molekulid, kus on rohkem kui 1 tsentraalaatom
soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 lahja H2SO4 ja sulfaadid väga nõrgad oksüdeerijad, oksüdeerimisvõime kasvab happesuse suurenemisega Metallid (aatomi väliskihil elektrone suht. vähe) käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana. Hapnik ja halogeenid (väliskihil elektrone suhteliselt palju) käituvad eelkõige oksüdeerijatena. 4. Selgitage diagonaalset seost perioodilisussüsteemis näidete abil. Igal rühmal on oma iseloomulik valentskihi elektronide jaotus, mis määrab paljuski elemendi omadused iga rühma esimene element erineb järgnevatest rohkem kui need omavahel diagonaalsed seosed Perioodilisussüsteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jäävad mittemetallid. Mõnikord esineb diagonaali - suunaline sarnasus, näit. paarid Li - Mg, Be - Al, B - Si
) 48. Lewise sümbolid aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei arvestata s- ja p-almkihtide olemasolust tingitud elektronide paardumisega, valentselektronid paigutatakse võimalikult ,,laiali". Lewise struktuurvalem - on aine valem, milles valentselelektronid on kujutatud täppidena ümber sümboli. Keemilist sidet (elektronpaari) võib kujutada ka kriipsuga (-). 49. Valentskihi elektronpaaride tõukumise mudel - *iga aatomi väliskihis asuvad elektronpaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised kaugused oleksid max; *keemilised sidemed mood piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi; *molekuli kuju määrab ära aatomituumade asukoht, mitte elektronpaaride oma. *Kaks elektroni paigutuvad lineaarselt. *Kolm elektronpaari paigutuvad kolmnurgakujuliselt ühele tasandile
-sidemed- keemiline side moodustub paralleelselt orienteeritud orbitaalide külgkattumise teel Valentssidemete meetod:side moodustub paaristumata elektronidega Hübridisatsioon- eri tüüpi orbitaalide selline liitumine, et tekivad ühesuguse kujuga energeetiliselt võrdsustunud hübriidorbitaalid MOLEKULORBITAALIDE TEOORIA: mitmeaatomilistes molekulides vastab igale elektronile kindel kogu molekuli hõlmav orbitaal, need molekulorbitaalid moodustuvad mitte ainult valentskihi, vaid kõigi elektronide osavõtul Vesinkside- on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Metalliside- keeminine side, mis on tingitud nn elektrongaasi vastastoimest kristallivõre positiivselt laetud ioonide skeletiga. Doonor-akseptorside e koordinetsiooniline side-keemilien side kompleksühendites, kus üks või mitu aatomit moodustavad suurema arvu sidemeid, Ku seda võimaldab nende aatomite kõrgeim formaalne
Lewise sümbolid – aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena. Aatomite kujutamisel enamasti ei arvestata s- ja p-almkihtide olemasolust tingitud elektronide paardumisega, valentselektronid paigutatakse võimalikult „laiali“. Lewise struktuurvalem - on aine valem, milles valentselelektronid on kujutatud täppidena ümber sümboli. Keemilist sidet (elektronpaari) võib kujutada ka kriipsuga (-). 49. Valentskihi elektronpaaride tõukumise mudel - *iga aatomi väliskihis asuvad elektronpaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised kaugused oleksid max; *keemilised sidemed mood piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi; *molekuli kuju määrab ära aatomituumade asukoht, mitte elektronpaaride oma. *Kaks elektroni paigutuvad lineaarselt. *Kolm elektronpaari paigutuvad kolmnurgakujuliselt ühele tasandile
kolmemõõtmelises ruumis. Molekulide sidemete pikkuste ning sidemetevaheliste nurkade abil. Kuigi elektronpilved võtavad enese alla palju rohkem ruumi, vaadeldakse molekulide kuju kirjeldamisel eelkõige tuumade asukohti (nendevahelisi kaugusi) ja nendevaheliste sidemete suundi. Sidemete pikkused on määratud peamiselt aatomitega, mille vahel side moodustub ja sideme kordsusega ning on eri molekulides suhteliselt lähedased. Sidemetevahelised nurgad aga erinevad suurel määral. Valentskihi elektronipaaride tõukumise mudel (VSEPR, valence shell electron-pair repulsion). VSEPR mudeli korral lähtutakse järgmistest eeldustest: · iga aatomi väliskihis asuvad elektronipaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised kaugused oleksid maksimaalsed; · keemilised sidemed moodustuvad piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi; · molekuli kuju määrab ära aatomituumade asukoht, mitte elektronipaaride oma.
osaliselt (moodustub kovalentne side elektronegatiivsema aatomiga) nimetatakse elemendi oksüdatsiooniastmeks. Elementide oksüdatsiooniastmed on samuti näidatud Mendeleejevi tabelis. Kovalentse ühendi valemis näidatakse samuti alaindeksitega mitu ühendit moodustavate elementide aatomit on antud molekulis. 9 Molekulide kujud on ennustatavad valentskihi elektronpaaride tõukumise alusel: need elektronpaarid on üksteisest maksimaalsel kaugusel. Molekulid polaarsete kovalentsete sidemetega omavad dipoolmomenti ja on polaarsed (kui molekuli sümmeetria tõttu ei toimu pooluste vastastikkune “nullimine” ruumis). Molekulid, kus ei ole polaarseid kovalentseid sidemeid, on apolaarsed (mittepolaarsed). Lisa 1:Täiendavaid juhiseid anorgaaniliste ühendite valemite kirjutamiseks: Elemendisümbolite järjestus valemis:
pimestaks? Sest valguskiirgus läbib pikema tee atmosfääris, mistõttu see hajub ja neeldub ja ei ole silmale nii ere. 70. Impulsi muutus võrdub: (jõu ja mõjumise aja kaudu)+ valem.Impulsi muut on võrdeline jõu ja selle mõjumise aja korrutisega ning toimub jõu suunas. p=mv. 71. Võimsust mõõdetakse: def+ühik. Ajaühikus tehtud töö hulk. W. 72. Elementide füüs ja keem omadused sõltuvad eelkõige: valentskihi ehk väliskihi elektronide arvust. 73. Kuidas sõltub reaktsiooni tasakaal aktivatsioonienergiast? Ei sõltu. küllastunud aururõhk sõltub T*st. (kastepunkt on T, milleni tuleks õhu T alandada, et õhus olev veeaur hakkaks veelduma). 74. Mis on trajektoor? Erinevatel ajahetkedel saadud keha üleskirjutus. 75. Mis on ühist tööl ja soojusel? On energia ülekande viisid. 76. Mille poolest erinevad elastsed põrked mitteelastsetest põrgetest? Elastsel põrkel
annaabi.ee 
