✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused!Luuletus.ee
0
Valemitest y – f (a) = p(x − a) ja p = lim ̄p = lim f (x) – f (a)/ x − a= f ′ (a) x→a x→a saamegi puutuja võrrandi y − f(a) = f ′(a)(x − a) , kui puutuja tõus p ehk tuletis f′(a) on määratud, nt. Kui kui f′(a) ̸= π/2 .
Valemites p1 on pinnase ja selle poorides oleva vee kaal ülalpool vaba veetaset lõigu piires P1 = A1 γ. P2 on pinnase ja vee kaal ′ ′ allpool veetaset P2 = A2 γ ja P pinnase kaal allpool veetaset arvestades vee üleslüket 2 P2 = A2γ ′ = A2 (γ − γ w ) . Praktikas ei ole sageli täpne veetase, seega ka hw suurus, nõlvas määratav.
Valemites on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse tähis esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale.
Valemites p1 on pinnase ja selle poorides oleva vee kaal ülalpool vaba veetaset lõigu piires P1 = A1 γ. P2 on pinnase ja vee kaal allpool veetaset P2 = A2 γ ja P ′ pinnase 2
Valemitest on näha, et kõvadus sõltud survejõust F, kuuli läbimõõdust D ja jälje läbimõõdust d. Viimast mõõdetakse spetsiaalse mikroskoobi (eriluubi) abil.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.