laenata. (Lewellen, 1971) Empiirika kinnitab erinevate ärisuundade positiivset mõju laenumahule. 2. Tehingukulu vaade (transaction cost approach) – laenu peaks kasutama mittespetsiifiliste varade soetuseks ning omakapitali spetsiifiliste varade seotuseks (Williamson, 1988) Empiirika kinnitab. – Mittespetsiifiline vara – valdkondade vaheline diversifitseerimine, vara lihtsam realiseerida, sobib tagatiseks, st kõrgem laenutase. – Spetsiifiline vara – valdkonnasisene diversifitseerimine, vara keeruline realiseerida, st kõrgem omakapitali tase. 3. Agendikulu – laenukapital vähendab juhtide võimalusi realiseerida halbu diversifitseerimise strateegiaid (Jensen & Meckling, 1978), st diversifitseeritud ettevõttes kõrgem laenu osakaal. Empiirika vastuoluline: rahvusvahelistumine suurendab laenu kasutamist, aga finantsvõimendus on rahvusvahelistes ettevõtetes väiksem. 20. Kuidas mõjutab konkurents kapitali struktuur otsuseid?
arvestuslik nädalatundide jagunemine kooliastmete ja ainete kaupa järgmiselt: I kooliaste eesti keel 19 nädalatundi II kooliaste eesti keel 11 nädalatundi kirjandus 4 nädalatundi III kooliaste eesti keel 6 nädalatundi kirjandus 6 nädalatundi Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees määratakse kindlaks kooli õppekavas arvestusega, et taotletavad õpitulemused ja õppe-kasvatuseesmärgid on saavutatavad. 1.3. Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja. Keele valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldus. Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes. Ainevaldkonna õppeainetes omandavad õpilased keele- ja kirjandusteadmisi ning saavad lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning