Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
megaliitilistest ehitistest (megas kreeka keeles suur, lithos kivi) Euroopas. Varasemad
nende seast rajati juba V aastatuhandel eKr. Megaliitilised ehitised olid kindlasti varaste
põlluharijate olulised kultuslikud ja rituaalsed keskused, mille täpsem tähendus toonastele
inimestele pole teada. Neid on seostatud nii päikese austamisega, surnute kultusega kui ka
kogukondade sooviga näidata end neile kuuluva maa tõeliste valdajatena. Igal juhul annavad
megaliitilised ehitised tunnistust kogukonna heast sisemisest korraldatusest ja selle liikmete
tõhusast koostööst. Vastasel korral olnuks nii suurte ehitiste rajamine võimatu.
Metallide kasutuselevõtt ja tsivilisatsiooni sünd
U. 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema vaske.
U. 3500 a eKr sai samas alguse künnipõppundus. Kujunes piltkiri.
U. 3000 a ekr kerkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esile esimesed tsivilisatsioonid.