kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki neist pole säilinud, kuid neid teatakse vaasimaalide kaudu. Alates 7. sajandist hakati skulptuuris materjalina kasutama ka kivimeid. Põhiliseks materjaliks kreeka skulptuuris kujunes 6 sajandil e Kr marmor - marmorist kujud värviti üle: vanas Kreekas ei jäetud ka valgest marmorist templeid valgeteks. Kasutati ka pronksi - esialgu kaeti puust skulptuure pronksiga, seejärel tehti kujusid lehtmetallist (detailide kaupa) -- valamistehnikat arhailisel ajastul veel ei tuntud. Pronks-skulptuuride ilmestamiseks kullati või hõbetati neid osaliselt üle. Suur murrang kreeka skulptuuris toimuski arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr seoses pronksi laialdase kasutusele võtmisega. Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures - nüüd asusid skulptorid elama suurematesse linnadesse ja tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Arhailise ajastu skulptuuris
(Kikas, et al., 2014, lk 184) Caffè latte on itaaliapärane kohv rohke sooja piimaga. Latte’l on espresso- ja ka piimakogus suuremad kui cappuccino’l, kokku 230–240 ml. Latte sisaldab 1/3 kohvi ja 2/3 kuuma piima ning teda katab kerge, 1–1,5 cm kõrgune piimavaht. Caffe latte serveeritakse enamasti klaasi – nii on visuaalselt ilusam ja efektsem. Latte art on piimakunst, mis tähendab kujundite joonistamist kohvijookidele. Selleks läheb vaja piimakannu ja oskuslikku valamistehnikat, võib kasutada ka vedelat šokolaadi. (Ibid) Café au lait on prantsuspärane kohv, mida juuakse suurest café au lait-kausist. Kohvijook koosneb ühest osast kangest prantsuse röstiga filtrikohvist ja ühest osast kuumast piimast. Kuumutatud piim valatakse serveerimisnõusse üheaegselt kohvijoogiga. (Ibid) Türgi kohvi valmistamiseks on vaja väga peene jahvatusega kohvipulbrit ja erilist kohvianumat, mida nimetatakse ibrikuks (sõna pärineb kreeka keelest). Ibrik on väike,
annaabi.ee 
