(14.09.1829). Türgi kaotas osa Musta mere rannikust. Venemaale läks Doonau delta. Kreeka sai iseseisvuse ja võis valida endale valitsejaks mõnest Euroopa kristlikust dünastiast (v.a. Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa). Nikolai I oli võimalus vallutada Konstantinoopol, aga ta ei julgenud. Teisiti läks järgmises Vene-Türgi sõjas, kus vaidlus tekkis pühade kohtade küsimuses. 21 juunil 1853 sisenesid Vene väed ilma sõda kuulutamata Moldaaviasse ja Valahhiasse. Nüüd ei olnud suurriigid rahul ja Venemaa pidi Pariisi rahu järgi (30.03.1856) tagastama osa vallutatud territooriume ning Must meri kuulutati neutraalseks. Euroopa Kontsert
liitlast (Austria) Habsburgide, nüüd aga ka Venemaa vastu. Türgis viidi läbi armee reform. Venemaad julgustasid Türgi kaotused Türgi-Pärsia sõjas 1731 – 1736. 48 Sõda lagas kokkupõrgetega 1735 aastal Kaukaasias. Ametlikult algas sõda Venemaa ja Türgi vahel 1736. Austria ja Türgi vahel 1737. Vene väed hõivasid esmalt Krimmi (khaaniriigi) ja Aasovi, seejärel aga Moldova. Serbiasse, Lääne-Valahhiasse ja Lääne-Bulgaariasse tunginud Austria väed kandsid seevastu ränki kaotusi. Prantsusmaa (Fleury) seadis eesmärgiks rahu saavutamise ja Vene-Austria liidu murendamise. Kuna nii Türgi kui Austria, aga ka Venemaa (kartes Rootsi rünnakut Peterburile) olid huvitatud rahust, siis õnnestus see ka Prantsusmaa vahendusel sõlmida. Rahu sõlmiti 18 sept 1739 Belgradis. Austria loobus enamusest 1718 aastal hõivatud aladest, Venemaa sai üht-teist, kuid ei jõudnud Musta mereni.
annaabi.ee 
