1804.a kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. · See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati · Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada · Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati ning koormised pandi kirja vakuraamatutesse 1804.a võeti vastu ka Eesti talurahvaseadus, mis oli mitmes punktis talupoegadele ebasoodsam: see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi üldiselt kirja senised koormised. Kuna ühtegi osapoolt ei rahuldanud need seadused, võeti vastu uued seadused 1816.a Eestimaal ja 1819.a Liivimaal. Uue seadusega: · Kaotati pärisorjus · Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult
Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond maapäev-rüütelkondade kokkutulek maanõunik-tegeles tähtsate küsimustega 4.Reduktsioon-eraomandis olevate mõisamaade riigistamine 5.Balti erikord-saksa keel luteri usk tollid linnade omavalitsus Majandus 1.rüütlimõisad-kuulusid aadlikele kroonumõisad-riigiomandis 2.teraviljaeksport 3.talupoegade koormised olid märgitud vakuraamatutesse Pärisorjus-sunnismaisus, relvakandmise keeld 4.Paldiski, Võru, Tallinn, Tartu 5.Väljavedu-lina, kanep Sissevedu-sool, metall, tubakas 6.Manufaktuurid-Narva Saeveski Vaimuelu 1.katoliku kirik tugvnemine Tartus- Tartu Gümnaasiumi loomine 2.Forselius-õpetajate seminari looja Stahl-esimene eesti keele grammatika Skytte-Tartu Ülikooli looja 3.Vennaskondade liikumine-hernhuutlus Vargused vähenesid, lõbustused keelati 4.rõugete esimene kaitsepookimine
tööd suutma teha. 2. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... Vallakohtute loomisel? Kõik õiguslikud teemad koondusid ühte kohta kokku. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid võlgu (mõisakoormised), karistasid üleastunuid kepihoopidega. 3. Kuivõrd oli oluline talupoegade/mõisnike jaoks talurahvaseadus? Miks? Talupoegadel ebasoodne, sest see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi üldiselt kirja senised koormised. Reguleeris mõisnike ja talupoegade suhteid, kuid kokkuvõttes ei rahuldanud need ühtegi osapoolt. (ei mõisniku, ei talupoega ega ka riiki) 4. Mis aastal, kelle poolt, millised muudatused õigused ja kohustused tõi endaga kaasa pärisorjuse kaotamine? Miks valmistas pärisorjuse kaotamine rahvale ka pettumuse? Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. Aleksander I poolt Talupoegadest vaba talupojaseisus
1639. aasta seaduse ja 1671. aasta maapolitseikorraldusega kuulutati pärisorjadeks need, kes olid pärisorja peres sündinud kui ka aadliku maale elama asunud pärisorjad ning vabad inimesed. Rootsi valitsus oli sunnitud talurahva kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. Kahjuks ei pidanud ka paljud mõisnikud kinni vakuraamatutesse kirjutatud kohustest ja reeglitest, neid tõlgendati nii, nagu mõisnikule endale kasulik oli. Talupoegadel oli küll õigus enda mõisniku peale kaevata, algul tehti seda palju. Hiljem see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. Samuti ostsid mõisnikud endale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Rootsi võim tahtis kõik mõisad riigistada, see kestis Põhjasõjani välja.
Eestisse tulid vene vanausulised, soomlased, lätlased. 4)Mõisad Rootsi ajal U. 1000 mõisat.Era-ehk rüütlimõisad.Riigi-ehk kroonumõisad. Kirikumõisad e pastoraadid.Teraviljaeksport.Viinapõletamine.Talumaa kuulus mõisnikele, talupojad pidid maksma koormisi, vakuraamatud.Mõisamaade riigistamine-reduktsioon. 5)Talurahvas Rootsi ajal Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Nad pidid tasuma koormisi ja need pandi kirja vakuraamatutesse. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust.Hiljem anti talupoegade olukorra parandmiseks välja õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. (Rootsi valitsuse määrused) 6)Linnad Rootsi ajal Domineerisid saksa kaupmehed.10 linna-Trt, Tln, Uus-Pärnu, Kuressaare, Valga, Viljandi, Paide, Narva, Rkv, Haapsalu
Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. 17. sajandil oli Eesti peamiseks jõukuseks vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised. Talupoegade koormisi ja adramaid hakati üles kirjutama vakuraamatutesse ning Rootsi kohtukorralduse järgi said talupojad võimaluse oma õigusi kaitsta. Samas kasutasid mõisnikud vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal tähendada ei saa. Kuid riigitulude drastiline vähenemine tõi kaasa suure reduktsiooni, kus aadlikelt võeti tagasi läänistatud maad ja kaotati pärisorjus.
talurahvale kaasa teotöö suurenemise. Selle põhjukseks sai 1645. aastal ametlikult kehtestatud pärisorjus. Mõisnikel algas küllaltki hea elu, nende elatis sõltus nüüdsest talupoegade arvust. Lisaks said mõisnikud kodukariõiguse, mis lubas neil määrata talupoegadele ihunuhtlust. Siiski peale 1680. aastat, mil Karl XI riigipäeva otsusel korraldati Suur reduktsioon, paranes talupoegade elu. Talupoegade kohustused pandi kirja vakuraamatutesse, mis piiras mõisavalitsejate kuritarvitamist talupoja vastu, mõisnikel kadus õigus suurendada oma suva järgi koormisi, mille hulka kuulusid teotöö, kirikukümnis ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest. Peale Rootsi-Poola sõda olid kirikud küllaltki halvas seisus, kuid erandiks jäi Tallinn, millest kujunes luteriusu keskuseks. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus,
Rahvastiku arvu kasvu võib pidada üheks põhjuseks, miks Rootsi aega nii nostalgiliselt suhtutakse. Mingil määral muutus Rootsi ajal talupoegade eluolu Eesti aladel. 1645. aastal fikseeriti PõhjaEestis sunnismaisus ja pärisorjus. Samal ajal kasvasid ka talupoegade koormised. Alles pärast 1680. aastal toimunud reduktsiooni paranes talurahva olukord. Talupoegade koormisi hakati üles kirjutama vakuraamatutesse ning Rootsi kohtukorralduse järgi said talupojad võimaluse oma õigusi kaitsta. Samas kasutasid mõisnikud vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal tähendada ei saa. Eesti aladel hakkas majandus jõudsalt arenema ning hakati rohkelt toorainet välja vedama. Rootsi aja alguses oli Eesti aladel üle 1000 mõisa. Mõisnikud
nõustus rajada igasse kihelkonda kool. 1632. aastal avati Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. 1637. aastal koostas Stahl esimese eesti keele grammaatika ja 1686. aastal koostas Forselius esimese aabitsa. Talupojad olid Rootsi ajal sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Sõja ja hädaaegadel pärisorjus mõnevõrra leevenes. Alles pärast 1680. aastal toimunud reduktsiooni paranes talurahva olukord. Talupoegade koormisi hakati üles kirjutama vakuraamatutesse. Talupojad ei jäänud siiski täiesti ilma õigusteta. Mõisnik võis küll omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Kuid mõisnikud kasutasid vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal väita ei saa. Eesti aladel hakkas majandus arenema ning hakati rohkelt toorainet teistsesse riikidesse saatma
rahvaarstid. Nõiad põletati või karistati. 5) Eesti talupoegade õiguslik seisund ja selle muutumine rootsi ajal Õiguslik seisund muutus halvemaks, sest nii Eestimaal kui ka Liivimaal anti välja ametlikud dokumendid mille järgi talupojad tunnistati pärisorjadeks(1645. Aastal). Peale 1680. aastat, mil Karl XI riigipäeva otsusel korraldati Suur reduktsioon, paranes talupoegade elu. Talupoegade kohustused pandi kirja vakuraamatutesse, mis piiras mõisavalitsejate kuritarvitamist talupoja vastu, mõisnikel kadus õigus suurendada oma suva järgi koormisi, mille hulka kuulusid teotöö, kirikukümnis ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest. Nad võisid talu pärandada ning kümnise maks oli tasakaalus talu saagiga. 6) Mõisad, nende peamine sissetulekuallikas. Eesti kui Rootsi riigi viljaait.
piinamise. Kirikute kõrvale hakkas tekkima ka kõrtse, kus veedeti vaba aega, kuulati külauudiseid, kuid peeti maha ka kaklusi. Rootsi kuningas Karl XI viis läbi suure reduktsiooni, mis tähendas, et hakati kärpima baltisakslaste rikkust ja võimu ning tagastamisele kuulusid kõik maaomandid, mis olid antud erakätesse rootsi valitsuse ajal. Mõisnikud võisid jääda rentnikeks, kuid nad ei tohtinud oma suva järgi talupoegade koormisi tõsta, kõik kohustused kanti vakuraamatutesse. Kui rentnik norme rikkus, oli talupojal õigus ta peale kaevata. 1687.aastal kaotati riigimõisades pärisorjus ja selle täielik kaotamine Eesti-ja Liivimaal oli lähemate aastate küsimus, kuid peale tuli Põhjasõda, mis lõpetas järsku rootsi aja. Põhjasõja ajal koostati eestlastest koosnev kaitseväge-maamiilits. Kutsutud talupojad vabastati koormusest, suurens iseteadvus. 29.septembril 1710.aastal läks Eestimaa Venemaa võimu alla
valdajatele; eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. b) talupoegade elukorralduses talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega; vakuraamatutesse kanti sisse kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu; talupojad said õiguse kaevata mõisarentniku peale. 2. Selgitage mõiste aadli opositsioon Aadlike vastuseis reduktsioonile. Liivimaa aadliopositsiooni juht oli J.R.Patkul. Aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. 3. Milline oli pärusaadli olukord Liivimaa kubermangus pärast reduktsiooni: a) õiguslik seisund - kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Rootsi kuningavõimul
Mõisu riigistati palju, Liivimaal rohkem, kuna sellesse suhtuti teisejärguliselt ,kuna oli vallutatud ala. Talupegadele tundus , et see kõik on tehtud nende heaolu jaoks, see ei olnud küll nii, kuigi nende olukord kergenes reduktsiooni ajal. Põhjus: oli kergem, kuna maadel kehtis Rootsi kuninga võim.Igasse mõisa seati sisse vakuraamatud, st riigimõisadesse. Olid ju kahte sorti mõisad: riigimõisad ja eramõisad. Eramõisas määras aadlik maksud. Vakuraamatutesse kanti kõikide talupoegade fikseeritud koormised. Need normid , mis sinna olid kantud, neid aadlik enam muuta ei saanud. Lisaks on oluline see, et need fikseeriti vastavalt talude suurusele. Koormuse suurus sõltus talu suurusest. Talupoegadele oli see väga meeltmööda, et nende koormisi suurendada ei saanud. On arvatud et reduktsiooniga pärisorjus kaotati, kuid päris nii see ei olnud.Vakuraamatud ka üheks põhjuseks, miks öeldakse nö''vana hea rootsi aeg''.
Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. Talurahva omavalitsus Talurahvaseadus rüütelkonnas valminud: Seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglasele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Koormised pandi kirja vakuraamatutesse. Pärisorjuse kaotamine Seadus Eestimaal 1816. Ja Liivimaal 1819. Aastal, pärisorjus kaotati: talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima turuhinnaga
Johann Reinhold Patkul- haritud, kuid jõhkra iseloomuga Liivimaa aadlipositsiooni juht avaldas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Seetõttu mõisteti ta surma koos tema varanduste konfiskeerimisega. Talurahva olukord Reduktsioon muutis talurahva olukorda oluliselt. 1645. aastal kinnitati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes ja nii said talupojad vaid kuninga alamateks. Reduktsiooniga kaasnes ka maade põhjalik hindamine ja kaardidtamine. Vakuraamatutesse pandi kirja kõik talupoegade kohustused ja võlad. Liivimaal määrati sillakohtunike asemele ametisse kreisifoogtid. Talupojad said õiguse kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need seadusi rikkusid. Põllumajandus XVII-XX sajandil oli Eestis üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhku teravilja kasvatamisele, kuna see andis suurt kasumit. Kõige enam kasvatati rukist. Põllud jagati siiludeks ja tööloomadeks olid härjad.
lihaloomana ka lehmad), veo- ja künniloomaks härjad, rehielamu. d) Talurahva õiguslik olukord Rootsi ajal. Võrdlus Rootsi aja alguse ja lõpuga Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · sunnismaisus koormised seati vastavusse talu võimalustega ja märgiti · teokoormised sõltusid üles vakuraamatutesse vähenes mõisnike omavoli mõisniku suvast · kodukariõigus piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed) · kohtunikuks mõisnikud võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole mõisa omavoli korral
· Viinapõletamine alates 18.saj, kolmandiks kogu teraviljast läks viina tegemiseks. Õigus seda teha oli ainult mõisnikel. Talud Eesti oli kokku umbes 40 000. Talupõldudel kasvatati peamiselt: teravilja, herneid, naereid, lina, lambaid, kitsi, sigu, härgi, hobuseid, kanu ja hanesid. Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli rent tasuda koormistega (teotööga mõisapõllul). Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutesse. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi. Selleks korraldati iga 7-8.a järel adramaarevisjone, mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Pearahamaks ja hingeloendus alates 1783.a. Suurendas oluliselt riigile laekuvate maksude üldsummat. Koos pearahamaksuga hakati ka korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond.
· piirati talupoegade müüki 1804. Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadus (punktid täpsustati) · talupojad endiselt pärisorjad, kuid müük maast lahus keelustati · omandiõigus vallas varale · võisid maad osta ja talu järglastele pärandada · koormised vastavusse maa suuruse ja väärtusega, pandi kirja vakuraamatusse Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus: see ei näidanud ette maade mõõtmist ning vakuraamatutesse pandi kirja senised koormised. Need seadused ei rahuldanud ühtegi osapoolt. Uued seadused võeti vastu 1816. Eestimaal ja 1819. Liivimaal · pärisorjus kaotati > talupoegadest sai vaba talupojaseisus; vabastati ilma maata, pidid talud mõisnikelt rentima, talupojad sõltuvuses mõisnikest · ost ja müük keelustati lõplikult · võivad sõlmida lepinguid · omada vallas- ja kinnisvara · ei tohtinud elukutset vahetada, pidid tegelema põlluharimisega
A) mõisamajanduses – mõisate riigistamine, mõisad anti siis rendile endistele valdajatele; eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele – neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. B) talupoegade elukorralduses – talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega; vakuraamatutesse kanti sisse kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu; talupojad said õiguse kaevata mõisarentniku peale. 17) MILLINE OLI MÕISATE REDUKTSIOONI TULEMUS? A) RIIGI SEISUKOHALT B) MÕISNIKU SEISUKOHALT A) Hea, kuna sai makse. Riigitulud suurenesid. Riik sai tagasi Liivimaast 5/6, Eestis üle poole. Liivimaal läks riigi kätte väga palju mõisaid B) Halb, sest pidid makse maksma. Mõisnik polnud nii tähtis kui rentnik. 18) SELGITA MÕISTE – AADLIOPOSITSIOON
keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadusse-talupojad endiselt pärisorjad, aga nende müük, kinkimine, pantimine maast lahus keelustati. Ka liivi tp-d said vallasvarale omandiõiguse, võisid osta maad, talu pärandada. Koormised vastavusse maa suuruse, väärtusega(maa mõõdeti, hinnati, kaardistati). Koormised kirja vakuraamatusse. Võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis oli talupoegadele võrreldes Liivimaa seadusega ebasoodsam:polnud maa mõõtmist, vakuraamatutesse pandi kirja senised koormised. pärisorjuse kaotamine- 1816Eestimaal, 1819 Liivimaal-talupoegadest vaba talupojaseisus. Ost-müük keelustati, võisid sõlmida lepinguid, omada vara aga ei võinud elukutset vahetada-põlluharimine. Piiratud liikumisvabadus. Vabastati pärisorjusest ilma maata-pidid talu mõisnikelt rentima. Sõltusid siiski mõisnikest. 1819/56 talurahvaseadused-1816Eestimaal, 1819 Liivimaal-talupoegadest vaba talupojaseisus
Üldtuntud genealoogiliseks allikaks on hauatähised vanadel kalmistutel. Raamatukogud kus võib kätte saada kirikuraamatuid, revisjonide kui maksunimekirja publikatsioonid jne. Uueks infoallikaks on internet. Vakuraamatud talude ja nende koormiste nimistud . Vakuraamatud ongi allikaks, mis annavad tervikliku ülevaate ühe või teise piirkonna asustuspildist koos talude ja nende peremeeste nimedega. Alates 16.sajandist on vakuraamatutesse kirja pandud vakuste ja külade kaupa kõik talud koos neile lasuvate koormistega. Adramaarevisjonid talude koormiste ja mõisate majandusliku kandevõime väljaarvestamine. Revisjoniprotokoll külade kaupa andmed kõigi talude kohta, talu suurus adramaades, peremehe nimi, perele kuuluvate hobuste, härgade, lehmade ja noorveiste kohta jne. Kinnistusraamatud kinnisvara üle täpse arvestuse pidamine. Tekkisid keskajal. Peeti kohtuasutuste juures. 1864
Vene ajal peaaegu piiramatuks · Lähtekoht: talurahva halveneva olukorra aluseks restitutsioon ja Balti erikord(Venemaa keskvõim ei sekkunud esialgu agraarsuhetesse): - Suurem osa kroonutalupoegadest sattus eramõisnike alla ja senised(kroonu) talupoegi kaitsvad määrused nendele enam ei kehtinud - Riik ei valvanud, et vakuraamatutesse märgitud koormised kehtiksid eramõisade talurahvale - 1732-1803 kasvasid koormised ligi nelja- viiekordseteks(teotegemine ja maksud) · Eesti ajalooteaduses domineeriv hinnang: - 18 saj pärisorjuse süngeim aeg: talurahva sügav isiklik sõltuvus mõisnikust ja teoorjuse vorm
annaabi.ee 
