ajuriptas e, hüpufüüs H: somatotrpiin 3)Kaitsefunktsioon Antikehad- valgumolekulid, mis tekivad valgetes vererakkudes organismi tunginud viiruste tunginud võõra vere ja teiste võraste rakkude vastu. Immuunreaktsioon e immuunvastus valged verelibled: antikehad sõõvad lihtviisiliselt baktereid or viiruseid. Üks tüüp valgeid vererakke ehk leukotsüüte sünteesivad spetsiaalseid kaitsevalke e antikehad. HIV- bakterm viiruse nimi AIDS- haiguse nimi Vaktsineermise puhul viiakse antikehi või nõrgestatud haigusetekitajaid või nende mürke. 4)Liikumisfunktsioon lihasvalgud 5)Transportfunktsioon Hemoglobiin- veab hapniku organismis ringi 7)Ehituslik funktsioon Rakumembraan annab luudele elastsuse. (valgud, liipidid) Tavaliselt organism ei kasuta valke energia saamiseks.
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Veeloomataudi vastase vaktsineerimise korral kasutatakse «Ravimiseaduse» kohaselt eriloa saanud vaktsiini või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30/04/2004, lk 133), kohaselt Euroopa Liidus kasutamiseks loa saanud vaktsiini. Vaktsineermise ning antibiootikumide kasutamise võrdlus, positiivsed, negatiivsed küljed. Kalakasvataja valik, millise kasuks ta otsustab. (andmed aastast 2006) VAKTSINEERIMISPROGRAMMIDE KRITEERIUMID Vaktsineerimisprogrammid peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet.( aasta 2000 andmed ) 1. Vaktsineerimistaotluse esitamist nõudva haiguse eripära. 2. Teabe jagamine rannikul ja sisemaal, kohtades ja kasvandustes, kus võib teostada
need ära. Teist tüüpi lümfotsüüdid valmistavad antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjustuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogiliselt eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemisel või vaktsineermise tagajärjel.Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele.Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu, nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivine immuunsus, mis kestab kauem kui passiivne.Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimuvaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus.
annaabi.ee 
