ülemereühendust idapoolsete naabritega. Umbes 2000 eKr jõudis too rahvas tsivilisatsiooni tasemele ja sellest ajast hakkas Kreeka mütoloogia nimetama Kreetal tekkinud kultuuri minoiliseks ehk Minose kultuuriks. (See tuli sellest, et siis oli Kreeka legendaarse kuninaga Minose valitsemisaeg). Minoilist kultuuri (2000-1400 eKr) tuntakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal. Sellel ajal kasutasid kreeklased savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda ja sp tänapäeval ei ole mingeid andmeid Kreeta saarest ega selle kirjandusest. Mingi üldpildi minoilisest kultuurist saadi vaid losside ja linnade varemetest ja sealt leitud esemetest. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige lossid. Neid oli mitu tükki kuid kõige kõige tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losse ümbritsesid rahvarohked linnad, mis kujunesid losside vahetust naabrusest
- Losse olid kasutusel ka tõenäoliselt usukeskuste ja kultusepaikadena, sest templeid väljaspool losse pole leitud. - Tõenäoliselt olid lossid ka valitseja elupaigaks, kus valitsesid arvatavasti preester- kuningad. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 2.4. Kreeta kultuuri kiri: Kreetalased kasutasid oma originaalset savitahvlitele vajutatavat silpkirja lineaarkirja A. Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel desifreerida. Kuna lineaarkirja A tekste savitahvlitel on leitud ainult lossidest, siis nende leiukohtade ja teksti analüüsi alusel arvatakse, et tegu on valdavalt majapidamis-dokumentidega, kuhu kanti andmed alamatelt kogutavate koormiste kohta. 2.5. Muud Kreeta minoilisele kultuurile iseloomulikud tunnused:
1. Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Esmatähtis ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri. Seda mööda on peetud sidet ka välismaailmaga. Kreeka tsivilisatsioon on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. 2. Kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad. Kreetalased kasutasid savitahvlitele vajutatavat silpkirja , kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Seetõttu ei teata tänapäevalgi ühtegi valitsejat ega sündmust, ei tunta ühtegi seadust ega kreeka kirjandust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid. Neid oli saartel mitu, tähtsaim ja tuntuim oli Knossos. 3. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärvliliste freskodega, aga ka arvukate tarbeesemeteb
Vastasel korral kiilutakse saag oksa raskusega kinni. Pärast esimese oksa likamist kalluta saagi vastu puutüve. 2. oks Juhtplaat toetub puutüvele. Vajuta saele, kallutades samaaegselt oma jalgu veidi tahpoole nii, et jääks parajasti ruumi sael. 3. oks Toeta sae korpus vastu oma paremat jalga. Kasuta tmbavat saagi. 4. oks Liiguta saagi edasi kasuatades oma paremat reit, aga jättes jalatalla paigale. Saag toetub vastu jalga ning kasuta likamiseks vajutatavat saagi. Ainult testi väga jämeda oksa korral on vaja kasutada tmmatavat saagi. 5. oks Toeta saag vastu palki. Kasuta oma pöialt gaasihoovale surumiseks ja sae vajutamiseks. 6. oks Toeta saagi vastu puutüve ja kasuta tmmatavat saagi. Kui sul on sobilik töökrgus, et ligata ära ka puutüve all olevad oksad, siis tee seda. Vastasel korral jätka laasimist, jälle alustades nii nagu oksaga 1. Kui sa hoiad juhtplaati teisel pool puutüve,
KREEKA AJALOOLINE ARENG. · u 7000 eKr põlluharimise algus Balkani poolsaarel · u 2000 eKr jõudis Kreeka ajaloo varaseim periood nn Kreeta-Mükeene ajajärk Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Sel perioodil elas seal mingi teadmata etnilise päritoluga rahvas. Hilisem Kreeta mütoloogia on seda seostanud Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Sellest ka sageli nimetus minoiline ehk Minose kultuur. Kreetalased kasutasid savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja A, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Seetõttu ei tea me toonase kreeta ajaloost ühtegi valitsejat ega sündmust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid lossid, neid oli seal mitu, tähtsaim ja tuntuim Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Kreeta kultuuri peamiseks iseärasuseks oli kindlustuste, relvade ja üldse sõjakate joonte puudumine. Kreeta kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika.
Kreetalased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eriti linnades esile kerkinud lossid. Linnakvartalid said alguse lossi vahetust naabrusest ja kasvasid mõnel pool temaga otse kokku. Nii moodustasid linn ja loss lahutamatu terviku. Selliseid linna- ja lossikomplekse oli saarel mitu. Tähtsaim ja tuntuim nende seas on Knossos. Kreetalased kasutasid savitahvlitele vajutatavat silpkirja, mida tuntakse lineaarkirja A nime all. See kiri polnud üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid leiutatud kohapeal. Kuid pole teada, mis keelt kreetalased kõnelesid ja seetõttu ei ei saada nende tekstidest tänapäeval aru. Nii ei tea me toonase Kreeta ajaloost ühtegi valitsejat ega sündmust, ega oma vähimatki ettekujutust kreetalaste kirjandusest. Valgust sealse tsivilisatsioonile heidavad ainult losside ja linnade varemed koos neist leitud esemetega
tsiv-i, mis on hiljem mõjutanud Euroopa kultuuri. Minoiline kultuur kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad, enne neid oli seal juba mingi rahvas, kes haris põldu, seal õpiti vaske kasutama. See rahvas jõudis Kreeta saarel tsiv-i tasemele 2000 eKr. Seostatakse Kreeta kuninga Minose valitsemisega minoiline e. Minose kultuur. Minoiline kultuur 2000-1400 eKr, tuntakse arheoloogiliste leidude põhjal. Kasutati savitahvlile vajutatavat silpkirja, lineaarkiri A seda ei osata lugeda. Lossid saarel mitu, tähtsaim oli Knossos. Losside ümber linnad. Lossides olid luksuslikud vannitoad, basseinid, kanalisatsioon, elu- ja kultusruumid, viljasalved, töökojad. Kõik ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt ja korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Lossid olid kindlustamata, puudus sõjaline otstarve. Lossidel mitu otstarvet:
annaabi.ee 
