pidurdamine toimub püsival suruõhu rõhul. Paralleelselt saadab rõhuandur (P/U) EBSi juhtplokki tagasi pingesignaali, mis on proportsionaalne pidurdusrõhuga kambrites. Pidurduse lõpul lastakse kasutatud suruõhk ava 3 kaudu välisõhku. EBSi rikke korral tüürib proportsionaalne releeklapp koos pidurikraani alumise haruga ava 4 kaudu esisilla pidurdusrõhku, lastes avas 1 olevat suruõhku avasse 2 proportsionaalselt pedaalile vajutamisele. Pidurdamise lõppedes laseb klapp kasutatud suruõhu välisõhku. Alljärgneval selel on kujutatud veoki MAN näitel piduri keskseadmega skeemi 4S/3M: Sele 12. Piduri keskseadmega veoki skeem 4S/3M (allikas: MAN) A402 EBS juhtseade piduri keskseadmega (Compact CBU), B119...B122 ratta pöörlemissageduse andur, B332...B335 piduriklotside kulumise andurid, Y264 tagasilla rõhureguleerimismoodul, Y368liiasusklapp,
256 sattuda sidurisse väntvõlli tagumise raamlaagri tihendi riknemisel. Õlised hõõrdkatted pestakse bensiiniga j| karestatakse seejärel jämeda smirgelpaberiga. Väär ori püüda õli välja põletada leeklambiga. Põletamisel muutub hõõrdkate rabedaks ja ketas võib kaarduda. Siduri poolikut lahu t urni st märkame kõige teravamalt esimese käigu sisselülitamisel enne kohaltvõttu. Vaatamata sidur ilingi põhja vajutamisele lülitub käik ragi- naga ja masin püüab kõhe liikuma hakata. Põhjused võivad siin olla järgmised. 1. Sidurilingi liigne vabakäik, mistõttu sidurikettad ei vabane täielikult vedrude survest ja sidur jääb vedama. See tekib kas kulumisest või ebaõigest reguleerimisest. 2. Trossi katkemine või selle otsaku lahtitulek. -Rike on hõlpsati märgatav ja see kõrvaldatakse kas uue trossi pai galdamisega või otsaku kinnijootmisega (vt. joon. 146). 3