kandevõimet. Ahju vundamendi rajamissügavuseks piisab 50..60cm. Vundament tehakse betoonist või looduskivimüüritisena, ahjust igas suunas 5cm võrra, korstnast 10... 30cm võrra laiem (esimene kehtib hea kandevõimega pinnase puhul). Hea kandevõimega pinnase puhul või ahju või korstna vundament moodustada hoone vundamendiga ühtse terviku, nõrga pinnase ja kerge puumaja puhul tuleks ahju ja korstna vundament hoone vundamendist vajumisvuugiga eraldada. Ahju vundamendi pealispind kaetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Küttekolletele esitatavad kvaliteedinõuded. Ahjude, pliitide ja korstnate müüritise vuugid peavad olema kogu paksuses mördiga täidetud. Põletatud savitellistest ahjude ja pliitide vuukide paksus peaks olema 5mm
suundunud otse torni lõunaseina. Seejuures on täiesti ilmne, et umbes 430 cm pikkuselt välja puhastada õnnestunud, seega 200 cm juba torni lõunaseina sisse ulatunud ja Niguliste algkirikule iseloomulikest opus rusticum'i laadis töödeldud kividest trepikäigu ühtlane põhjasein on oma täies pikkuses üheaegselt laotud. Kuna põrandast enam kui 4 m kõrgusele jäetud sissepääsuavaga trepikäik rajati kiriku sõjaliseks kaitseks, on pikihoonest vajumisvuugiga eraldatud torn ikkagi sama pikihoonega ühtse kaitsesüsteemi moodustanud. Olles mõistagi kõige ligipääsmatumaks ja sellisena ka kogu kaitsesüsteemi olulisemaks osaks, dateerub Niguliste torn oma varasemas kujus algpikihoonega samasse aega, s.o. hiljemalt 13. sajandi lõppu. Välismõõtmetelt oli Niguliste algne torn põhiplaanis niisama suur kui praegune, kuid mõnevõrra õhemate, 330 cm paksuste seinamüüridega. Kuna torni püstitamisel
Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlvikanna kohal (gooti arhitektuur). Deformatsioonivuugid: 1. Temperatuurivuugid - temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks ''lõigatakse'' hoone katusest kuni vundamendi pealispinnani läbi temperatuurivuukidega. 2. vajumisvuugid - nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodata erinevate vajumiste. Vajumisvuugiga ''lõigatakse'' hoone täielikult läbi - katusest kuni ehitise aluseni. Kiviseinte detailid. Vajumisvuukide ehitamine on kohustuslik: 1) Erineva raskusega hooneosade vahele, mille koormused vundamenditaldmiku all on erinevad; 2)Hooneosade vahele, mille all pinnase kandevõime pole ühtlane; 3) Uue ja vana hooneosade vahele; 4) Vundamenditaldmiku järsu laiendamise kohtadesse või tunduvalt erineva rajamissügavuse korral.
1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi temperatuurivuukidega. 2) Vajumisevuugid – nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodatud erinevad vajumist. Vajumisvuugiga „lõigatakse“ hoone täielikult läbi – katusest kui ehitise aluseni. Vajumisvuukide ehitamine on kohustuslik: a) Erineva raskusega hooneosade vahele, mille koormused vundamenditaldmiku all on erinevad; b) Hooneosade vahele, mille all pinnase kandevõime pole ühtlane; c) Uue ja vana hooneosade vahele;
Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi temperatuurivuukidega. 2) Vajumisevuugid – nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodatud erinevad vajumist. Vajumisvuugiga „lõigatakse“ hoone täielikult läbi – katusest kui ehitise aluseni. Vajumisvuukide ehitamine on kohustuslik: a) Erineva raskusega hooneosade vahele, mille koormused vundamenditaldmiku all on erinevad; b) Hooneosade vahele, mille all pinnase kandevõime pole ühtlane; c) Uue ja vana hooneosade vahele; d) Vundamenditaldmiku järsu laienemise kohtadesse või tunduvalt erineva
klinkertellis, katteks sobivad ka rihveldatud keraamilised plaadid, mis ei muutu talvetingimustes libedaks. Välistrepi platvormi laius peab olema 90...100 cm, välisukse alla jäetakse tavaliselt Koostas: Meeli Kams 49 Hoone osad EPMÜ süvend jalapuhastusresti jaoks. Välistrepp koos vundamendiga peab olema eraldatud ülejäänud hoone osast vajumisvuugiga. Treppide skeemid Trepi ja kasutatavate materjalide soovitatavad mõõtmed Koostas: Meeli Kams 50 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 51 Hoone osad EPMÜ 10. AKNAD Ruumidele välisvalguse andmiseks kasutatakse aknaid, vitriine, klaasinguid Nõuded:
annaabi.ee 
