239-3 -20 °C 2254 2082 10,7 10,3 9,9 10,7 10,0 107 61 100 8,9 245-1 vees 2518 2421 10,4 10,0 10,0 10,4 10,0 243,5 244 398 38,3 245-2 vees 2402 2336 10,1 10,2 9,9 10,1 10,2 203 203 332 32,1 34,59 245-3 vees 2456 2377 10,2 10,1 10,0 10,2 10,1 211,5 212 346 33,5 5. JÄRELDUSED Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiseks 50 mm, kirjandusliku allika väitel on tegu plastse seguga, kui vajumine on vahemikus 50-120 mm. [1] Katsetatud betoon kuulub S2 vajumisklassi, kirjantusliku allika järgi on tegemist S2 vajumisklassiga, kui koonuse vajumine jääb vahemikku 50-90 mm. [2] Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2100-2600 kg/m 3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga. [3] Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade
ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust. Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätte piisavalt ruumi vajumiseks. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on umbes1,2 (max.2.5m). niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisab tuleb palke jätkata. Soovitav on teha palgi jätkamine tapis. Palke või jätkata ka ühendades palgi otstesse tehtud erinevate lõigete abil.
palgi lä läbimõõdust ja ka ilmastikust. Kuna vaheseinad on palgi mõlemalt poolt kuivas keskkonnast vajuvad need ~1% rohkem, kui välisseinad. Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jä jätta piisavalt ruumi 74 vajumiseks. 37 Rõhtpalksein Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on ~1.2m (maks. 2.5 meetrit). Niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisav tuleb palke jä jätkata.
ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust. Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätte piisavalt ruumi vajumiseks. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on umbes1,2 (max.2.5m). niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisab tuleb palke jätkata. Soovitav on teha palgi jätkamine tapis. Palke või jätkata ka ühendades palgi otstesse tehtud erinevate lõigete abil.
st seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (st 3-5 cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust. Kuna vaheseinad on palgi mõlemalt poolt kuivas keskkonnas vajuvad need ~1% võrra rohkem kui välisseinad. Vajumine põhjustab palkide kokkutõmbumist (mahuline kahanemine). kuivamisel ja puidu kokku surumist. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätta piisavalt ruumi vajumiseks. 50 Palkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus ~1,2 m (maks 2,5 m) niiskusesisaldus salapulgas peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisav tuleb palke jätkata. Soovitav on teha palgi jätkamine tapis.
annaabi.ee 
