sõjaväeteenistusse ning alaealistele kerjustele piitsa anda (Bourne, 1876). Ta poliitilised ideed baseeruvad ühiskondliku lepingu teoorial. Teooria väidab, et üksikisik nõustub loovutama mõningaid enda õigusi valitsejatele vastutasuks turvalisuse ja stabiilse korra eest. Üks tema väiteid on ka, et isik saavutas omanikustaatuse ressursi või maa üle, kui ta selle oma tööga väljateeninud oli. Locke uskus samuti võimude lahususse ning revolutsioonide vajalikusesse. Ta ideed mõjutasid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni ning konstitutsiooni (Zuckert, 1996). Thomas Jefferson, iseseisvusdeklaratsiooni üks koostajaid pidas John Locke üheks tähtsamaks meheks, kes kunagi on elanud. „Kaks Traktaati Riigivalitsemisest“ on 1689. aastal anonüümselt ilmunud kirjutis John Locke poolt. Oma eluajal lükkas ta tagasi väite nagu oleks ta „Kaks Traktaati Riigivalitsemisest“ autor, seda sellepärast, et mitmed
Sumeri keelt peetakse isoleeritud keeleks, kuna ta ei kuulu ühtegi tuntud keelkonda, erinevalt akkadi keelest, mis on afro-aasia keelkonna liige. Sumerite nagu ka teiste impeeriumide elanike panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Võrreldes arhailise perioodiga kummardati juba tõelisi jumalaid, mitte lihtsalt võimsaid vaime. Varasemast ajast oli jäänud uskumus hingedesse, deemonitesse, vaimudessee, ohverdamise ja palvetamise vajalikusesse, usk loodusjõududesse. Jumalad sarnasesid üha enam inimestega, kes juhtisid riike ja rahvaid. Oli oluline, et jumalad hoiavad maailmakorda, milleta inimesed elada ei saa. Kui tekkis kaos, tõlgendati seda kui jumalate viha ja püüti kord iga hinnaga taastada. Kuna jumalad olid planeetide ja tähtede võrdkujud, tekkisid seosed tähistaeva ja inimsaatuse vahel. Sündis astroloogia. Leiti võti inimsaatuse määratlemiseks.
vastutus, panus oodatust suurem. Professionaalne au ja väärikus. Hoida kõrgel elukutse au ja väärikust, nime ja imagot. Professionaalne õiglus. Tegevuses objektiivne suhtumine, ei allu välisele survele. Professionaalne taktitunne. Arvestamine, lugupidamine, ei luba meenutada kellegi füüsilist ebatäiust, tema muret jne. Humanistlik printsiip. Tõstab kõrgele inimese, tema erilisuse. Optimistlik printsiip. Usk oma elukutse vajalikusesse. Kutse-eetika ja etikett Etiketi ja eetika vahele ei saa panna võrdusmärki, nad küll täiendavad teineteist, kui ei lange kokku. Etikett reguleerib välist käitumist, jättes motiivi puudutamata. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole, ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Erinevus seisneb ka selles, et moraali aktsioomid on püsivad, etiketi reeglistik võib juba sajandi piires koruvalt muutuda.
13 2. Uurimus taastuvenergiasse suhtumise kohta eestlaste hulgas Energiamajandusega seonduvad teemad on maailmas väga aktuaalsed ning leiavad palju kajastamist. Taastuvenergia on üheks tänapäeva energiamajanduse põhiprioriteediks, kuna praeguste energialiikide ammendumine on lähituleviku paratamatu sündmuste käik. Sama toimub ka Eestis. Autori eesmärk oli teada saada, milline on eestlaste suhtumine taastuvenergia vajalikusesse ning kui kursis sellega üldse ollakse. 2.1 Uuringu metoodika ja valim Uuring viidi läbi ajavahemikus 19.03.2009 28.03.2009 ning kokku osales selles 45 inimest. Antud uurimistöö uuring on läbi viidud lihtsa juhusliku valimi tehnoloogial. Uuringu meetodiks oli küsitlus. Uuring viidi läbi Eesti Vabariigi kodanike hulgas. Küsitluses osales 45 inimest vanuses 15-59. Küsitlus koosnes üheksast küsimusest (Vaata lisa 1). Koostatud olid küsimused eesmärgil saada
annaabi.ee 
