tõhusam valuleevendaja kui leebemad valuvaigistavad tabletid. ...rasvkoele: Otseselt massaaz rasvkude ei vähenda, kuid oluline on massaazi naha ainevahetust kiirendav toime. Oluline on aga massaazi nakha pingutav toime - eriti tähtis on see kaalukaotusperioodil. ...vereringele: Suuri artereid ei suudeta massaaziga mõjutada, kuna need asuvad sügaval lihaste vahel. Arvestades verevoolu kiirust arterites - 40 cm/sek - pole see vajalikki. Verevooli kiirus kapillaarides on aga vaid 0,5 cm/sek - nii aeglane vool on vajalik küllaldaseks ainevahetuseks vere ja kudede vahel, kuid sageli ei jõua veri üldse kapillaaridesse. Töötavas organis või koes on kapillaarid avatud ning veri liigubnende kaudu. Puhkavas organis või koes on aga sageli kapillaarid suletud ning veri läheb arteriaalsest süsteemist venoossesse juba enne kapillaaride läbimist arteriovenoossete ühenduste kaudu.
Refereering sõnastatakse nii, et oleks arusaadav, kus kajastuvad refereeritava autori ideed ning kus algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid. REFEREERIMINE Refereerimist kasutatakse juhul, kui tsitaat oleks liiga ulatuslik ega suudaks mõtet tervikuna kompaktselt edasi anda. REFEREERIMINE Näide: “Traditsioonilise romaani ja modernistliku romaani vahele selget piiri tõmmata on raske ja pole vajalikki, sest viimane on välja kasvanud esimesest (A. Lunter, 2003:41). REFEREERING: Lunter väidab, et modernistlik romaan on välja kasvanud traditsioonilisest romaanist. KIRJAVAHEMÄRGID Ühelauselise tsiteerimise puhul paikneb viide lause sees, st enne lause lõpupunkti. Näide: “Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik, 2003:9). KIRJAVAHEMÄRGID
väljapoole jäävad: looma- ja taimeriik, muud loodusnähtused, asjad, füüsiline maailm üldse, st. alad I ja II. Siit võib tuletada mõned üldreeglid, mille alusel vanasõnade metafoore mõistetakse (ja õieti ka konstrueeritakse). 1. Kui vanasõnas öeldav laseb end juba oma välises, otseses tähenduses häireteta mõtestada, siis 1a) kui selleks otseseks tähendusplaaniks on läbivalt ala III (st. "kõrginimliku" ala) pole võimalik ega vajalikki midagi millekski ümber mõtestada: Igal asjal oma aeg; Pole keegi nii hea, kui kiidetakse, ega nii halb, kui laidetakse; Kes teeb, see saab; Lõpp hea, kõik hea; 1b) kui selleks otseseks tähendusplaaniks on läbivalt ala I (st. loomne, taimne või elutu mitteinimlik sfäär) siis moodustab vs lausemetafoori, mis tuleb mõtestada millegi inimkohasena: Magaja kassi suhu ei jookse hiir; Käbi ei kuku kännust kaugele; Veerev kivi ei sammaldu; Vaga vesi, sügav põhi
Lisaks võib selle piirangu taga näha teatavat kontrollifunktsiooni. See võimaldab ministritel kui täitevvõimu eri valdkondade peadel ja seetõttu demokraatlikus riigis kõige suurema võimutäiusega isikutel hoida üksteisel vastastikku silm peal. Kumbki argument ei kehti õiguskantsleri puhul. Esiteks on õiguskantsler monokraatne põhiseaduslik organ, mitte kolleegiumi liige. Õiguskantsleri kantselei struktuuri pole võimalik ega vajalikki kellegagi üht- lustada. Teiseks puudub õiguskantsleril ministriga võrreldav pädevuse ulatus. Samal ajal kui minister saab näiteks vastavalt põhiseaduse § 94 lõikele 2 ja Vabariigi Valituse seaduse §-le 50 jj anda määrusi, mis kehtivad vahetult kõigi suhtes kogu riigis, saab õiguskantsler vastavalt põhiseaduse § 142 lõikele 2 ultima rationa üksnes vaidlustada õigustloova akti Riigikohtus. Kaalult ja ulatuselt erinevad need kaks pädevust teineteisest oluliselt.
mida käsutati äkilise õnnetuse või ohu tähenduses ja mida hiljem Kogetud ängistus sunnibki inimest tegutsema, pingutama ja hakati käsutama kirjeldamaks järgnevat emotsiooni (Marks, otsima võimalusi selle tunde vähendamiseks. Samas viib see ka 1987, 7). Hirmule pole ühtset kehtivat definitsiooni. Tavaliselt arengut edasi (Kraav, 1996). Täielikku turvalisust pole võimalik kirjcldatakse seda kui primitiivset, kaasasündinud loomulikku ega vajalikki saavutada. Mida väiksem laps, seda rohkem emotsiooni, midu koge-vad ka loomad, mitte ainult inimesed. võimalusi on kaitsetuse tekkeks ja seda rohkem vajab ta abi ja Kõik kõrgemad loomad koge-vad hirmu, see on vajalik kaitset ning on sõltuv oma kasvukesk-konnast ja ümbritsevatest ellujäämiseks ja hoiatab meid ohtude eest (Tuan, 1979). Öhman inimestest (Lahikainen & Kraav, 1996, 115)
annaabi.ee 
