Laabani loomingust ja sürrealismi olemusest. Sobib kasutada 9.klassi kirjanduse tunnis. Koostaja Halliste Põhikooli õpetaja Anneli Merila. Ilmar Laaban (1921 2000) Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Sürrealismi olemus xx saj kirjandusvool Tekkis Prantsusmaal ja tugineb S.Freudi õpetusel Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid Eitab traditsioone ja loogikat Eesti kirjanduses on esinenud alates 1930. aastatest Ilmar Laaban sürrealistliku luule viljelejana Juba kodumaal ilmunud luuletused "Deliirium sügisest hobukastanile " ja "Laul seitsmest ulmast ja hobusest"(1938) osutasid, et tema maailmavaateks on sürrealism. Sõja tõttu sai temast pagulane ning looming tervikuna ilmuski seal. Kogu "Ankruketi lõpp on laulu algus" ilmus Stockholmis 1946. Siin mõtestatakse lahti luuletaja
Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksperimentaalsem luule,iseloomulik teravus ja ,,nurgelisus",rahvuslikult võitlev hoiak.uuem rahvalulu vormi võte, julged metafoorid,filosoofilisus. lmar Laaban- sürrealistliku luule viljeleja,publitsist,tõlkija,kirjanduskriitik. Sõja tõttu sai temast pagulane ning looming tervikuna ilmuski seal. Sürrealism-Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid. Eitab traditsioone ja loogikat. ,,ankurketi lõpp on laulu algus"-esimene sürrealistlik luulekogu. Tekstide suhteline ruumitus ja ajatus,. Sürrealismiga sai väljendada ideid, emotsioone ja teha vaimukat sõnamängu. Karl Ristikivi ,,Hingede öö" modern romaan, sest- kujutab maailma,kus pole kindlat sisemist loogikat. Selles teoses on kõik võimalik. Peategelasel pole ühtegi tugipunkti millel toetada,pole vähimatki teadmist, mis võib ees
Chaplin. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney. Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende almaid et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigi juht. Kirjandus ja kujutav kunst- populaarseks muutus uus kunsti- ja kirjandusvool- sürrealism, mis pidas loomingu lähte aluseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunsti traditsiooni. 1930 a. sündmused(ülemaailmne majandukriis, diktatuuride pealetung, ühakasvav sõjaoht) jätsid oma jälje kõikidesse kunsti liikidesse. Neid kes ei olnud nõus võimureid teenima, ootas karistus või neil tuli lahkuda riigist, paljud asusid elama New Yorki tänausellele sai see linn amaailma kultuuri keskuseks. Muutused olmes- sõjaaastal olid inimesed pidanud paljust loobuma, nüüd
AJALUGU pt.9-10 MÕISTED Balti liit Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Landeswehr Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki. Sürrealism mis pidas pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Balti ajastu - AASTAD 28.nov.1918 Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvusväe üksuseid taganema, hõivates poole Eesti mandriosast 02.veebr.1920 Kirjutati alla rahulepingule Tartus, peale 2 vaidlus kuud Venemaaga. Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid. 1934 Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja
Holly ja Jolly; koer Balthasar Sellisena oled sa sündinud ja selliseks sa jääd oma surmani! Lihvitud klaasist kroonlühter põlevate küünaldega rippus nagu hiiglaslik stalaktiit laua kohal, pildudes kiiri suurtele kuldraamidega peeglitele, kõrvallaudade marmorpealseile ja raskeile tikitud istmetega kuldtoolidele. Nad ei surnud; kuna suremine käis nende põhimõtete vastu, siis tarvitasid nad ettevaatusvahendeid surma vastu: vaistlikke ettevaatusvahendeid nagu kunagi tugeva elujõuga inimesed, kes ei salli, et teised omandavad selle, mis kuulub neile. Nagu kari koera lähenedes, nii seisid nad pea pea kõrval ja õlg õla kõrval, valmis sissetungijale vastu tormama ja teda surnuks trampima. Tumepruunid silmad ja kuldjuuksed kummaline vastuolu, mis meeste pilke ligi tõmbab ja mis olevat nõrga iseloomu tunnuseks.
K.Palusalu-maadleja, võitis Berliini OM-idel kaks kuldmedalit. P.Keres-maletaja,üliõpilasselts Liivika liege, NSVL teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion. I. Duncan- modern-ehk vabatantsu looja. S. Dali-Hispaania kunstnik,lõi maale, mis tõi inimestes välja kujutlusvõime. A. Hitchcock-õudusfilmide meister ,,Santaaz''. C. Chaplin-lavastaja-näitleja,tema komöödiad naerutasid miljoneid inimesi üle kogu maailma. E. Hemingwey-kirjanik, lõi inimeste unelmad ja vaistlikke tundeid juttudesse ja raamatutesse.E. Rutherford-füüsik, teostas esimese tehisliku tuumareaktsiooni. MILLAL TOIMUS- EV väljakuulutamine-24.veebruar 1918a. Saksa okupatsioon-1917-1918a. Eesti Vabadussõda-1918-1920a. Tartu Ülikooli muutmine eestikeelseks-1919a. Võnnu vallutamine Landeswehri sõjas-23.juuni 1919a. Tartu rahu sõlmimine-2.veebr.1920a. I põhiseaduse kehtimahakkamine-1920a. II põhiseaduse kehtimahakkamine-1933a. Riigipööre Eesti Vabariigis-12.märts 1934a.
olümpiamängudel kaks kuldmedalit (klassikalises ja vabamaadluses), ning maletaja Paul Keres, kes jõudis maailma tippmaletajate hulka. vaikiv ajastu Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, kui päts ja laidoner tegid 12. Märts sõjaväelise riigipöörde, et vältida vabadussõdalaste võitu ja et koondada võim enda kätte. Sürrealism 1920. Aastatel populaarseks muutunud uus kunsti- ja kirjandusvool. See pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni. Landeswehr baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, kellele Läti Ajutine Valitsus pidi lootma, sest ta polnud suutnud luua tugevaid rahvuslikke sõjajõude. Rahvaväe ja landersveerlaste vaheline konflikt oli Landerswhehr'i sõda. Võnnu lahing lõppes eestlaste võiduga 23. Juuni. Balti Liit 1920. Aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua balti liitu, s.o. sõlmida
(mõistuslikkusele). Sürrealism tekkis 1920. aastate alguses rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülireaalsusega sür- reaalsusega. Nad lähtusid Sigmund Freudi psühhoanalüütilisest õpetusest ja pidasid kõiki probleeme lahendatavaks inimese alateadvuse jõudude vabastamise kaudu. Sürrealistid käsitasid loomingu lähtealusena unenägu, nägemust, vaistlikke assotsiatsioone. Nende avamiseks kasutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust, seetõttu eitasid nad traditsioone, loogikat ja ühiskonnast lähtuvaid tendentse. Parima taseme saavutasid nad vabavärsilises luules. Eesti kirjandusse tuli sürrealism 1930. aastatel. Tuntumad sürrealistid on
on just kõige parem riik ka kõige suurepärasem valitseja. 6 Kirjandus ja kujutav kunst 1920. aastatel mõjutasid kunstnike ja kirjanike loomingut kõige enam möödunud sündmused, ehk siis Esimese maailmasõja sündmused ja ka selle tagajärjed. Kunstnike ja kirjanike seas muutus väga populaarseks sürrealism, mis pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja varasemat kunstitraditsiooni. Ka 1930. aastate looming kujunes tolle aja sündmustest, kui oli peale tulnud suus majanduskriis, diktatuurid pressisid ennast igalt poolt peale ja oli ka suur sõjakartus, mis valitses nii kunstnike kui ka kirjanike loominguis. Autoritaarsetes riisides sunniti kunstnikke ja kirjanikke tegema teoseid, mis ülistaksid riiki ja riigipead. Paljud kunstnikud ja kirjanikud
ratsionalismile (mõistuslikkusele). Sürrealism tekkis 1920. aastate alguses rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülireaalsusega sür-reaalsusega. Nad lähtusid Sigmund Freudi psühhoanalüütilisest õpetusest ja pidasid kõiki probleeme lahendatavaks inimese alateadvuse jõudude vabastamise kaudu. Sürrealistid käsitasid loomingu lähtealusena unenägu, nägemust, vaistlikke assotsiatsioone. Nende avamiseks kasutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust, seetõttu eitasid nad traditsioone, loogikat ja ühiskonnast lähtuvaid tendentse. Parima taseme saavutasid nad vabavärsilises luules. Eesti kirjandusse tuli sürrealism 1930. aastatel. Tuntumad sürrealistid on