Katoliku kirik ja paavsti võim. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks. Gregoriuse reformid. Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059 aastal otsustas lateraani kirikukogu, et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid.
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat
Kirik kõrg- ja keskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale. Kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate suur kaal kirikuasjade otsustamisel olid peamised iseloomujooned kõrgkeskaja alguses. Üha sagedamini hakati kasulikke vaimulikukohti ostma raha eest. Paraku sellised sündmused ja allakäigud, näiteks simooniad, ei saanud ju jätkuda ning nii tekkiski kõrgkeskajal ( 11-14 saj.) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kõrg- ja hiliskeskaeg, mis oli 11. - 15.sajandil tõi kaasa palju muutusi nii kiriku kui ka ühiskonna elus. Kirik oli kõrgkeskajal muutunud vähemtähtsaks. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur osatähtsus. Üha sagedamini hakati tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. See ei meeldinud paljudele vaimulikele ja nad hakkasid parema kirikuriigi poole püüdlema. Varakeskajal polnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid, kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. Seda juhtis Konstantinoopoli patriarh. Kui oleks suudetud allutada kreekakatoliku kirik, oleks suurenenud ka poliitiline mõjuvõim kreekakatoliku maades
Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1. KUNINGAS 2. SUURFEODAALID 3. VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID Suurfeodaalide privileegid: - kohtumõistmine - maksude kogumine 4. Katoliku kirik ja paavsti võim.Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks.Gregoriuse reformid.Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059 aastal otsustas lateraani kirikukogu, et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid
toomkapiitel-oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. Sakrament-on Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. feodaalne killustatus-ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemet olevad kohalikud võimukandjad. Simoonia-hakkati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. investituuritüli-oli aastatel 1075-1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Canossas käimine- Wormsi konkordaat- 1122.aastal sõlmitud kokkulepe, keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II vahel,millega lõpetati investituuritüli. ketser-ehk hereetikuks nimetatakse kristluse hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest.
Pani alguse tsiviilõiguse institutsioonilisele süsteemile. Codex Theodosianus - välja antud 438. a. imperaator Theodosius II ajal. Koosnes 16 raamatust. Teos kavandati ja koostati Ida-Rooma impeeriumis, kuid koopiad saadeti ka Lääne-Roomasse. Kehtis mõlemas Rooma riigis. 15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus a. 313 Constantinose tolerantsusedikt b. 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) c. 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus 16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng.
9.-10. sajandil katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal, piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametisse kinnitamine jäi formaalseks. Paljud vaimulikud olid abielus, perekond ja maavaldus nõudsid hoolt siis jäi neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Nii hakati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. Sellist pruuki nimetati simooniaks. GREGORIUSE REFORM Tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõjualt ning keelata ära simoonia ja perekonnaelu. Taheti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse suurendamist. Kõigi nende muutuste eestvõtjaks oli paavst Gregorius 7, kelle järgi nimetati kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks
Varalised trahvid põhilised, sh konfiskeerimine Pagenduskaristused (relegatio, deportatio) Vabadusekaotus (vincula, carcer, opus publicum, ad gladium, ad bestias) Laitus (infamia), näiteks ametist tagandamine 15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus 313 Constantinose tolerantsusedikt 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus Rooma õiguse tähtsus Euroopale
Mungad annavad mungatõotuse, alluda Ordu distsipliinile. Mõned preestrid on mungad aga kõik mungad pole preestrid. Kõik ordu vaimulikud ei ela kloostris, nt sõjaliste ordude liikmed, kerjusmunga ordud, toomhärrade ordude liikmed. Tänapäeval on enamus munkadest preestrid. Vaimulikkonna eesotsas on paavst, kes on Rooma piiskop. Tema vaieldamatu autoriteet viidi läbi gregoriaanliku reformiga. 12. - 13. sajandi paavstid, kes täidavad vaimulikukohti perifeerias. 1234. aastal paavstiks Gregorius III. 27 Paavsti prerogatiiv paavsti eesõigus pühakuks kuulutamisel. Perifrentsiaaridkuulutasid välja patulunastuse (absolutsiooni) sakramendivastase teo sooritajale (mõrv, abielurikkumine, nunnade distsipliinitus). Absolutsioon pattude andeksandmine. Kardinal kõrgemad vaimulikud ametnikud. Paavsti õukonnas (kuuria) tähtis osa kantseleil. Paavstiks valiti, valijaks on kohalik (Rooma) ülikkond.
annaabi.ee 
