Eduard Vilde
Vilde üleskutse leidis poolehoidu rahva seas.
Rahvahääletusel nägi Vilde demokraatliku rinde kaotust, kuid mitte enam selle
kaugemaid tagajärgi. Kirjaniku tervsi oli pidevalt halvenenud. Sügistalvel oli ta küll veel päris
reibas ja lootis teoksil oleva romaaniga lõpuni jõuda. Nii tabas üldsust 26. detsembril 1933.
aastal ootamatult teade kirjaniku surmast, mille põhjuseks oli südametromboos. Sügav lein oli
üldine. Ajakirjandus pühendas arvukaid järelehüüdeid vaimukangelasele, milles kõneldi
lahkunu hindamatutest teenetest. 30. detsembril maeti Vilde suurte rahvahulkade osavõtul
Metsakalmistule. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 247-249)
,,Külmale maale"
1896. aastal ilmus Vildelt romaan ,,Külmale maale". Selle teose olemuse
lahtimõtestamiseks on Vilde hiljem mitmel korral sõna võtnud, iseloomustades romaani kui
esimest katset Eesti kirjanduses käsitleda järjekindlalt sotsiaalseid probleeme ja proletaarset
miljööd