keskendumisraskused, ärritumine, meeleolukõikumised, masendusse langemine; üleüldine jõuetus, lihaste nõrkus; nahk kuivab ja on kahvatu, juuksed langevad välja ning hambad lagunevad; esinevad valud kõhus; külmavärinad, külmatunne üle kogu keha; suurte riiete kandmine, et varjata kehakaalu (Maser jt, 2007). 1.3 Tagajärjed Anoreksial on kõige kõrgem enneaegsete surmade määr kui ükskõik millisel muul vaimuhaigusel. Anoreksia mõjutab negatiivselt kogu inimese keha. Enese näljutamisega tehakse kahju ajule ja närvidele - ei suudeta mõelda õigesti, pidevalt on hirm võtta kaalust juurde, see toob kaasa ka tujukuse ja pidevalt kurva meeleolu. Samuti kui aju ja keha ei saa piisavalt toitained funktsioneerimiseks tekivad minestushood, mõtlemine on aeglane ning raske on keskenduda, unustatakse tihtipeale asju, suureneb risk vigastustele. Juuksed
suurusluul. Pasteuri pisikute-teooria tõestuseks pookis Richard von Krafft-Ebbing progresseeruva paralüüsiga patsiendile süfiliitiliste villide sisaldist. Patsient ei jäänud süüfilisse, järelikult oli ta seda varem põdenud. Ning 1905.a. avastati kahkjas spiroheet. Ahel sulgus: infektsiooni, aju teatud piirkonna rakkude lagunemise ning psühhopatoloogia teatud vormi vahel oli tõestatud põhjuslik seos. Ja tundub nii loogiline arvata, et kui ühel vaimuhaigusel on bioloogiline põhjus, peab see olema ka teistel. Seda asutigi otsima. Siiski oli Euroopas maid, kus 18. saj. lõpust läbi 19. saj. psühhogeeniat otsiti: Prantsusmaa ja Austria. Tol ajal levinud hüsteeriliste konversioonide põhjuseks pidas Franz Anton Mesmer (1734-1815), Austria arst, universaalse magnetilise vedeliku iseäralikku jaotust inimese kehas. Ja uskus, et üks inimene võib teist mõjustada selle vedeliku ümberpaiknemises ja sel viisil tervistada
hooneid, võõraid ebamaiseid olendeid, kehast väljunud inimese enda elusündmusi jne ). Kõik need tegurid on omavahel kuidagi seotud. Suures plaanis jagunevad surmalähedased kogemused aga kahte leeri: aju poolt loodud illusioonid kehast väljumisest ( inimese aju suudab kehast väljumist ( surmalähedasi kogemusi ) jäljendada ) ja inimeste reaalsed kehast väljumised. Aju loodud illusioonil ja reaalsel kehast väljumisel tuleb osata teha vahet nii nagu näiteks vaimuhaigusel ja andekusel. Mõlemates leerides on nende paikapidavuseks välja pakutud veenvaid kaitseargumente, mida me nüüd ka järgnevalt lähemalt vaatame. Reaalne kehast väljumine Seni võis surmalähedasi kogemusi pidada sureva aju viimasteks funktsioonideks või lihtsalt hallutsinatsioonideks, mida siis inimese surev aju tekitab. Et aga sellise arusaamaga lõplikult nõustuda, tuleb uurimusse arvesse võtta ka sellised aspektid, mille korral inimene näeb enda elustamiskatseid pealt
annaabi.ee 
