- loodi nn Helsingi gruppe inimõiguste rikkumise jälgimiseks. VASTUPANU REŽIIMILE Tuntumad dissidendid: 1970 Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn (1918-2008; tuntuim teos „Gulagi arhipelaag”), akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov (1921-1989). Meetmed teisitimõtlejatega võitlemiseks: töölt vallandamine, asumisele saatmine, vangistamine, sulgemine koduaresti kinnistes linnades, väljasaatmine maalt, vaimuhaiglatesse sulgemine jne. BREŽNEVI JÄRGLASED gerontokraatia valitsemine valitsus- ja parteitegelased olid väga eakad, sageli halva tervisega. NSV Liidu tollased juhid olid vastu reformidele ja muudatustele. 1982 valitud endine KGB ülem Juri Andropov suri 1984.aastal 70 aastasena pärast pikaajalist haigust, 1984 valitud Konstantin Tšernenko sai peasekretäriks 72 aastaselt, olles juba siis väga viletsa tervisega.
kuna riigis oli puudus esmatarvetest. Sisepoliitikas oli 40.aasta jooksul üks ühine tunnus kõigil diktaatoritel juhikultus. Stalini aega iseloomustab kõige paremini repressiiv- ehk vägivallapoliitika, selle näiteks on ka KGB ning GULAGi vangilaagrid. Hrustsovi ajal suleti GULAGi vangilaagrid ning ühiskond vabanes, toimus libelariseerimine ja tekkis kommunistlik ühiskond. Kui Stalini ajal olid vangilaagrid, siis Breznevi ajal saadeti inimesi vaimuhaiglatesse, teda kutsuti ka neostalinistiks. Breznevi valitsemisviisis oli domineeriv onupojapoliitika. Esile kerkisid dissidendid ehk teisiti mõtlejad, kes seisid inimõiguste eest, nimekaimaks oli Sahharov. Stalini, Hrustsovi ning Breznevi aja ühine nimetaja on Külm sõda. Stalini valitsemisajal toimus Berliini blokaad, Korea sõda (1950-1953), siis Hrustsovi ajal olid kriisid (Suessi kriis, 1956) ning sotsialismi vastased ülestõusud, 1961.aastal aga Berliini müür. Breznevi valitsemise
Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi aegse tervis- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi kohta levib on tänapäeva Eesti Vabariigis kohati levinud müüt, mille kohaselt ENSV ajal erivajadustega inimestega ei tegeletud. See müüt ei vasta tõele. ENSV sotsiaalhoolekande raames pakuti erivajadustega inimestele võimaluste piires tuge ja abi. On levinud ka selline väärarusaam nagu oleks ENSV ajal pandud erivajadustega inimesi massiliselt ja sunniviisiliselt vaimuhaiglatesse, kus patsiente koheldi halvasti. Kuigi ENSV ajal tegelikult ei pandud erivajadustega inimesi massiliselt vastavatesse asutustesse, vastab see siiski mõneti tõele, et selleaegsed ravivõimalused ning keskkond, kus ravi toimus, ei olnud nii heal tasemel nagu tänapäeval. Nõukogude aegsed erikoolid keskendusid peamiselt nägemispuuetega ning kuulmispuuetega isikutele, erandina Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, mis algselt asutati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 2. juuli 1960
Akadeemik ning tuumateadlane Andrei Sahharov - Koduaresti (1921-1989) 1970. a. Nobeli Kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solženitsõn – Vangilaagrisse (1918-2008) – kelle kuulsaim teos oli „Gulagi arhipelaag“. o Dissidentidega võitlemine Töölt vallandamine, asumisele võtmine, koduarest, maalt välja saatmine, vaimuhaiglatesse sulgemine Nõukogude vägivallapoliitika ja vastupanu kommunistlikule süsteemile Eesti NSV-s Vägivallapoliitika o Eesmärk – ühiskonna allutamine Parteile ja selle liidritele; igasuguse vastupanu mahasurumine o Suunaja – NLKP o Elluviijad – NKVD ja KGB Vägivallapoliitika ohvriteks olid Saksa sõjaväes v Omakaitses teeninud mehed, sakslastega koostööd teinud poliitikud, metsavennad ja nende
Käsumajandus- riik kontrollib tootmisressursse, riik määrab kaupade hinna. Ekstensiivne majandus- naftamaardlate avastamine. Defitsiit e. kaupade puudus. 1970ndatel tugevnes dissidentide e. teisitimõtlejate liikumine. Omaalgatuslikud väljaanded. Kuulsamad dissidendid- Solženitsõn ja Sahharov(vene füüsik ja ühiskonnategelane). Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga. Teisitimõtlejad vallandati töölt, suleti koduaresti kinnistes linnades, pandi vaimuhaiglatesse. NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis, relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, kaotatud oli autoriteet nii kodus kui võõrsil. Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Gorbatšov valitses 1985-1991. NL Kommunistlikus Parteis. Edutati poliitbüroosse. NLKP peasekretär. NSVL Ülemnõukogu esimees, 1990-91 NL president. Gorbatšov soovis tuua riigi kriisist välja. Taotles nõukogude ühiskonna täiustumist ja ümberkorraldamist. Muudatused toimusid nii majanduses kui ka
BORN TO BELIEVE? Nõukogude Liidus oli religioon oli midagi patoloogilist. See suhtumine ei olnud omane ainult NSVLile, vaid oli levinud suuremalt jaolt üle kogu õhtumaa: intensiivne religioosne usk on psüühikahäire. Selle suhtumise järgi on religiooniõpetus ja teoloogia on täiesti mõttetud, tuleks ainult uurida, kuidas religiooni ravida, see, mis sisu religioonil on, ei ole oluline. Nõukogude ajal paigutati religioossed inimesed pandi vaimuhaiglatesse ja üritati neid ravida(tihti pähe antava elektrilöögiga kui kliinikusse tulles usklikul ei olnud midagi viga, siis sealt väljudes oli kindlasti). Tänapeäval räägitakse vastupidist mõistlik religioosus on psüühikale just positiivne(suitsiide vähem jne). See patoloogiline vaade ei tekkinud siiski tühja koha pealt. Väga mitmed religioonid ongi haiglased. See ei kehti aga kõigi religiooni väljundite kohta. Näide kollektiivsest ulgumisest katedraalis.
Riigi osa suht nõrk ja meelevaldne. Rahvusriigile rajatud keskset ja tugevat õigussüsteemi ega ametivõimu ei olnud. Teine periood (18. saj lõpp-19saj algus). Kontrolli ja karistuse objekt inimese loomus, tema sisemine seisund ehk "hing". Loobuti kehalisest karistusest. Nuhtluse täideviimine toimus selleks ehitatud hoonetes või asutuses. "Suur asutuste tekkimine", s.t. vargad suleti vanglatesse, lapsed koolidesse, töölised vabrikutesse, sõdurid kasarmutesse ning vaimuhaiged vaimuhaiglatesse. Selged kontrolli ja karistuse piirid, "lava taga", kannatusi ei tahetud näidata. Hälbivat käitumist klassifitseeriti ja jaotati kategooriatesse (tekkisid teadlased). Kriminoloogia, psühholoogia ja psühhiaatria hakkasid kujunema omaette distsipliiniks. Tugev riigi osa. Tekkisid hälbivat käitujatega ümberkäimise, nende karistamise ja parandamisega seotud kaitsealad, millele püüti luua teaduslikku alust. Vangla tekkimine (!)
annaabi.ee 
