Aafrika läänerannikul hukkunud laev "Medusa". · Oma teostes rõhutab Gericault emotsionaalsust ja dramatismi. · Teoste ülesehituses kasutas valguse ja varju kontraste. · Tema meelisaineteks olid hobused ja ratsanikud. ("Hobuste võidusõit Epsomis"; "Lõvi ründab hobust") · Esineb ka realistliku kujutluslaadi. Gericault tegeles ka litograafiaga, kus käsitles zanriteemasid. Kogu elu kestel inspireeris teda kannatava inimese saatus. · Maalis sarja etüüde vaimuhaigetest. T. Gericault. Meduse´i parv T. Gericault. Ratsavõistlustel E. Delacroix · Jätkas Gericault´i algatatud suunda · pani suurt rõhku maali väljendusvahendite emotsionaalsusele. · Tema teosed olid rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. · Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast viibimist Põhja- Aafrikas. Seal nähtud värvikas elulaad, tugevad valguse- varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid
läbi elanud ellujäänud märkavad silmapiiril appitulnud laeva "Argos." Inimestest moodustunud püramiid vastandub kompositsioonis muserdatud laipadega ümbritsetud parve. Caravaggiolik terav valguse/varju kontrast ning tuhmid värvid sisendavad dramaatikat. Tegeles ka litograafiaga(kivitrükiga), kus käsitles zanriteemasid. Kogu elu kestel inspireeris teda kannatava inimese saatus. On maalinud ka sarja etüüde vaimuhaigetest. Eugene Delacroix 1798-1863 Maalis palju ajaloomaale. Pööras tähelepanu ka kaasaja sündmustele. Teda haaras kreeka rahva vabadusvõitlus türklaste vastu. 1830. a. juulirevolutsiooni mõjul maalis ta suurel lõuendil teose "Vabadus viib rahva barrikaadidele." Võitjate ees sammub naisena kujutatud sümboolne vabadus. Tema kõrval on kunstnik kujutanud ennast, püss käes ja silinder peas. Koloriidilt on töö pruunikas, millest eraldub vabaduse kollan rüü ning lipu sinivalgepunakasvärvus
Mary of Bethelem 1243. a. 1403. a. oli seal 6 vaimuhaiget meest. 1547. a. andis kuningas Henry VIII selle üle Londoni linnale ja sellest ajast peeti seal ainult vaimuhaigeid. “Bedlam” oli üheks Londoni tähtsamaks turistlikuks vaatamisväärsuseks, konkureerides Westminster Abbey ja Londoni Toweriga. Sinna müüdi pileteid veel 19. saj. nagu loomaaeda. Millekski ohtliku looma taoliseks vaimuhaiget siis peetigi. Ahelais. Toiduks supisse murendatud leib. Uue arusaama vaimuhaigetest - et needki on inimesed - tõi kaasa humanistlik reform vaimuelus 18. saj. Psühhiaatriasse tõi humanistlikud vaated Philippe Pinel (1745 -1826), kes Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal Pariisi vaimuhaigete varjupaiga - La Bicetre’i etteotsa pandi. Vabastanud hoolealused ahelaist ja kohelnud neid kaastunde ja arusaamisega nagu inimindiviide, austades nende väärikust, nägid varjupaiga töötajad oma suureks imestuseks, et patsiendid ei olnud kellelegi ohtlikud, vaid käitusid leebelt
annaabi.ee 
