Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus
targuta ega arutle, seda teeb vaid valitud ühik õpetajaid. Ainus õnn inimkonnale on täissöönud
karja õnn. Ivan ei saa aru armastusest ligimese vastu, ainult kogu inimkonda mitte
üksikisikut võib armastada. Ta kannatab, nähes enda ümber kannatusi, ja ei leia võimalust
kedagi aidata. Kannatused ei lõpe iial. Ivan on üldiselt autori ruuporiks, ta on otsisklev isik,
mitte egoistlik eitaja. Kui ta ei saa võitu oma siseheitlusist, vaimuhaigestub lõplikult
(A.Meiessaar 1935:15).
Smerdjakov Karamazovi võõraspoeg, kokk ja toapoiss on kasvanud alanduses ja häbis.
Selle tõttu on ka ta iseloom ohjeldamatu, metsik ja toores. Siiski on ta ka juurdleja, kuid
eitavale otsusele jõudev. Koeralikult truult armastab ta Ivanni, kes teda põlgab. Sellele
meeleheaks sooritab ta isegi roima ning annab saadud raha Ivanile. Saades aga selle eest
hukkamõistu, needmisi ja peksu, lõpetab ta oma elu enesetapuga (A.Meiessaar 1935:16).