5 produktid, mis tekitavad eksitatud mõistuse väärkujutelmi (taandas oma ettekujutuse neurofüsioloogiale). Vaimuhaigete varjupaigad olid muidugi tekkima hakanud juba varem sageli oli neid inimesi kodudest välja aetud ja hulkureid ning sante võttis teinekord oma rüppe kirik (kloostrid), märatsema kippuvaid või rahutuid isikuid isoleeriti eeskätt vanglaisse, koos kurjategijate, prostituutide jne-ga. (Ainult vaimuhaigeile mõeldud isolaatorid tekkisid siiski samuti suhteliselt vara Rootsis teatakse selliseid juba näiteks aastast 1305.) 18. sajandist hakkas euroopa kultuuriruumis levima hoiak, et vaimuhaiged on eeskätt haiged. Egoistlik enesakaitserefleks ühiskondlikus käitumises hakkas tasapisi asenduma altruistliku ja humanistliku lähenemisega. 18. sajandist hakkas vaimuhaiglate institutsioonide medikaliseermine, milles 2 suunda: 1
Tekkib mõistuse kontseptsioon. Mõistuse haigust ei peeta enam ei hinge, ega mitte ka keha haiguseks see on keeruline olukord, mis saab kestma paarsada aastat. Vaimuhaiged on eeskätt haiged inimesed. Altruistlik ja humanistlik lähenemine. Vaimuhaiglate medikaliseerumine. Selles 2 suunda: Haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone vaimuhaigeile. (mikromaailm- sots. mängud, tööravi) Teaduslik töö 19. sajandil kujutas endast eeskätt vaimuhaiguste klassifitseerimise katseid. 19. sajandil võitlesid psühholoogias omavahel materialistlikud ja metafüüsilised ideed. Liigne kaldumine somatoteraapiasse (narkootikumid, aadrilaskmised, karusselid), 19. Saj. Lõpul liigne usk kirurgiasse(stereliseerimine, lobotoomia)
(Vt paralleel leepraga siiski, nagu ka leepra puhul, ei pruukinud asju vaid negatiivses valguses näha tegemist võis olla ka nö äravalitutega...) Vaimuhaigete varjupaigad Euroopas siiski tekkisid, sest asjassepuutuvaid inimesi oli kombeks kodust välja ajada. Hulkureid ning sante võttis teinekord oma rüppe kirik (kloostrid), märatsema kippuvaid või rahutuid isikuid isoleeriti eeskätt vanglaisse, koos kurjategijate, prostituutide jne-ga. (Ainult vaimuhaigeile mõeldud isolaator on Rootsist teada aastast 1305.) Demonomaaniast lähtuvalt sai keskajal vaimuhaigustega võitlemise peamiseks mehhanismiks ekstsortsism kurja vaimu välja ajamine. See oli vaimulike, mitte arstide ülesanne. Skolastilisest traditsioonist lähtuvalt tekkis keskajal hulgaliselt igasugu õpetusi, kuidas vaime välja ajada. Näiteks idee, et kurjad vaimud on oma olemuselt külmad olendid, kes otsivad enesele sooja kohta. Jne... (,,Ravivahend" olnuks seega jäävann...)
annaabi.ee 
