Sangviinik aktiivne, seltsiv, tugeva närvikavaga Koleerik energiline, tasakaalutu, muutliku meelega Flegmaatik aeglane, tugev, tasakaalsutatud Melanhoolik nõrga närvikavaga, ärev, ebakindel Isiksuseomaduse kujunevad pärilike tegurite ja keskkonna tegurite koosmõjus. Tunnusjoonte teooria, isiksuse baasseadumused: 1) Temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) Avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) Kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) Sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) Emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad keskenduvad sellele, kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad. Inimene omandab suhtluse käigus arusaamad sellest, mis on normiks ja ootuspärane käitumine ja mis mitte.
Jungi teooria – motivatsioon tuleneb inimeses peidus oleva kollektiivse alateadvuse arhetüüpse ja müütides ning kultuurisümboolikas väljenduvast algest Adleri teooria – motivatsioon tuleneb võimu- ja üleolekutungist ning alaväärsuskompleksist Paul Costa ja Robert McCrae – tunnusjooned taanduvad neljale faktorile: 1) temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad? Sotsiaalse õppimise teooriad – isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses, õpitu hakkab suunama inimese käitumist