"Ma tean, et ma midagi ei tea." Platon(427-347)- Sokratese õpilane, kes rajas Ateena lähedale filosoofiakooli, mis sai nime kreeka muinaskangelase Akedemose järgi. Seda hakati kutsuma Akadeemiaks. Platon usub, et kõnelemise ja suhtlemise eesmärgiks on leida tõde. Aristoteles(384-322)- Platoni õpilane koostas 355.a eKr teose ,,Retoorika", milles ta esitas kõnekunsti üldistatud teooria. Erinevalt sofistidest seadis Aristoteles kõne- ja vaidluskunsti eesmärgiks tõe otsimise. Sündis Makedoonias. Aleksander Suure õpetaja, Platoni kõrval lääne mõjukaim filosoof. Pani alguse paljudele uutele teadusharudele. 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika. Suured teened ka bioloogias, esteetikas, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles esitas avaliku kõne koostamise etapid: 1) Kõneks vajaliku materjali kogumine 2) Materjali liigendamine loogilise plaani alusel, et anda kõnele võimalikult suur veenmisjõud.
liikuda ei saanud, erandiks olid vaesed naised; haridust ei saanud; maad omada ei võinud. SPARTA: * Naiste positsioon oli tunduvalt kõrgem: nad ei pidanud täitma käske ning võisid vabalt abielluda; võisid iseseisvalt ringi liikuda; pidid alates 7-dast eluaastast koolis käima; võisid omada maad. 9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. ATEENA: * reeglina saadeti poisid 7-aastaselt kooli, rikkamates peredes olid koduõpetajad * õpiti lugema, kirjutama, muusikat, luuleteoseid, vaidluskunsti ning tegeldi spordiga * hariduse ja kasvatuse eesmärk kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks võimeline juhtima ja kaitsma riiki. SPARTA: * 7-aastaselt nii poisid kui ka tüdrukud saadeti kooli * sport, sõjaline treening ja muusika olid peamised õppeained * eesmärk oli kasvatada poisist sõdurit, tüdrukust nö. sõdurite tootjat 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad- linnud, puud-taimed
Filosoofiline teos müüdi vormis. Jumalanna õpetus: olev peab paratamatult olema või paratamatult mitte olema või peab niihästi olema kui mitte olema, mis on aga võimatu. Parmenidese järgi on olev tekkimatu, hävimatu, jagumatu, täiuslik ja liikumatu. Esmakordselt esineb olemise mõiste! Parmenides Parmenides Teadlikkus mõistuse ja kogemuse konfliktist Näivus ja tõelisus alethes - tõeline, tõene Doxa – arvamus Sofistid Vaidluskunsti õpetajad Varasemate filosoofiliste õpetuste kriitika Protagoras: “Inimene on kõigi asjade mõõt, olevaile, et nad on” Relativism (ka subjektivism ja skeptitsism) Filosoofia kui vahend eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel Sofistid: Gorgias ja skeptitsism Olevat pole olemas: 1) Mitte midagi ei ole olemas 2) Kui midagi, olekski olemas, siis meie ei saaks sellest teadmusi 3) Kui me saavutaksimegi teadmusi, siis ei
Õpik lk. 109, vihik ATEENA SPARTA Reeglina saadeti poisid 7- 7-aastaselt nii poisid kui aastaselt kooli, rikkamates tüdrukud kooli peredes olid koduõpetajad õpiti muusikat, tegeldi spordiga õpiti lugema, kirjutama, ja sõjalise treeninguga muusikat, luuleteoseid, vaidluskunsti, tegeldi spordiga eesmärk oli kasvatada sõdurit hariduse ja kasvatuse eesmärk oli kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks valmis juhtima ja kaitsma riiki 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis. Jaotusmaterjal, õpik lk. 114 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad-linnud, puud-taimed. Jaotusmaterjal 12. Homeros, “Ilias” ja “Odüsseia”. Õpik lk. 95
Hera Zeusi abikaasa ja õde. Taeva kuninganna. Abielu kaitsja. Poseidon merejumal. Hades surnute valitseja allmaailmas. Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja. 5. Haridus, kirjandus, teadused. Kreeka teater. -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog- rikkamates perekondades toimus õppimine kodus -gümnastika -18-20aastat - sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti - neist said riigiametnikud -tüdrukuid õpetas kodus ema, kuid üldiselt piirdus see majapidamis- ja käsitöö teadmistega. Hellenistlik kirjandus: -luule - pöörati tähelepanu elegantsele stiilile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater - peamiselt komöödiad Homeros ,,Ilias ja Odüsseia" Teadused matemaatika, meditsiin, ajalugu. Teadlased Pythagoros, Hippokrates, Herodotos
omadusi. arenenud inimest. koolis käisid nii poisid kui seitsme aastaselt kooli koolis käisid vaid poisid. tüdrukud. sõjaline trenn ja muusika suur tähelepanu füüsilisel õpetati lugema , kirjutama lugema ei õpetanud trennil. muusikat, kõne ja vaidluskunsti. 12. Selgita: hellen, barbar, lineaarkiri, aristokraat, polis, aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik, türannia, rahvakoosolek, akropol, agoraa, sümpoosion, hetäär, ,,Ilias", ,,Odüsseia", propülee. Hellen-vanaaja kreeklane (sed) , selle nimega eristati kreeklasi kreeka keelt mitte rääkivatest barbaritest. Barbar-võõrmaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas. Lineaarkiri- Aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest.
Seepärast tuleb usaldada mõistust. Ta eitas tühjust ja väitis, et universum on ainega täidetud, sellest tulenes 3 järeldust. 1. Liikumine pole võimalik, sest pole kusagile liikuda 2. midagi ei teki ega hävine, sest mõlemad protsessid eitavad mitte olemist 3. Olemine on ühtlane kogumaailm-ühtlane ainemass. Zenon- Parminedese õpilane u 460 eKr. Võttis esimesena kasutusele dialoodivormi ja oli vaidluskunsti isa. Ta püüdis tõestada Parminedese õpetust kaudselt ning kasutas selleks apooriaid 45, säilinud9. Platon 427-347 eKr. Sokratese õpilane, peale Sokratese surma viibis 12 a Kreekast eemal, kui ta Ateenasse tagasi jõudis asutas ta oma akadeemia, mis töötas ligi 900 aastat. Tema loomingust säilinud 30 dialoogi. Temalt pärineb mitmeid õpetuso, mis mõjutasid filosoofia arengut. IDEEDE ÕPETUS-tema järgi olemas 2 erinevat maailma: 1. ideede maailm, ehk tõeline tegelikkus. 2
Lugesin Dale Carnegie ,,Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi." Raamat koosnes 6 pt. Ja mina valisin välja ,, viisid, kuidas inimesi enda poole võita" Põhiliselt toobki ta ainult näiteid elulistest kogemustest. 1. teguriks on mõista, et Vaidluses ei ole võitjat. Autor tuletas meelde, et noorpõlves vaidles ta vennaga kõiges kus sai. Ta nimelt ei uskunud midagi, ilma faktideta. Hiljem õppis ta aga New Yorgis kõne ja vaidluskunsti. Ning sellest ajast on ta osa võtnud tuhandeist vaidlustest, neid kuulanud, kritiseerinud ja mõju jälginud. Selle tulemusena leiab ta, et ainus võimalus pealejäämisele on vaidlustest hoidumine. Soovitades seda karta nagu madusid ja maavärinat. Sest inimese meelt ei saa muuta vaieldes. Isegi kui te vaidlete, nääklete, vastu raiute, siis võite vahel võita, kuid see on tühine, sest sellega ei võida iial vastase heatahtlikkust
1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide): hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säilinud).Kangelaseeposed loodi eelkõige aristokraatlikule kuulajaskonnale. Ka tähtsal kohal oli lüürika
-strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel -kõigile riigiametnikele maksti palka -mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult -vägi ja surematus -võeti omaks võõraid jumalaid -jumalad käsutasid loodusjõude, vahel kehastasid neid -võime jagada hukatust ja edu -ohvrite toomine jumalatele -jumalad on üks suur perekond -elasid Olümpose mäel *ZEUS >> taeva-, tormi-, ja piksejumal ning peajumal. HERA >>Zeusi naine, taeva kuninganna, abielu kaitsja
iseseisvalt ei saanud väljas käia(kodust), mõningaseks erandiks olid vaesed naised. 9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. Ateena Sparta reeglina saadeti poisid 7 aastaselt koolis, 7 aastaselt läksid nii poisid kui ka rikkamates peredes võisid olla tüdrukud kooli, koduõpetajad, õpiti lugema, kirjutama, muusikat, tegeldi spordi, muusika, sõjalise vaidluskunsti, kirjandust, tegeldi treeninguga, spordiga, hariduse ja kasvatuse eesmärk oli kasvatuse eesmärk oli kasvatada kasvatada igakülgset haritud ja arenenud sõjameest. isikut, kes oleks valmis juhtima ja kaitsma riiki. 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis. Religioonil oli kreeklaste maailmapildis väga tähtis osa: usuti, et jumalad käsutavad loodusjõude ja õnnetuste ärahoidmiseks tuleb neile ohverdada,
Thales (6. saj eKr) uskus, et maailm on tehtud veest; tema õpilane Anaximandros uskus hoopis, et apeironist (meeleliselt tajumatu alge, millest kõik on tekkinud). Demokritos (5.-4. saj eKr) jällegi uskus, et maailm on tekkinud tühjusest ja aatomitest. Sofistid (5. saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest. Sofism sõnade ja mõtete oskuslik väänamine ning kaval arutlus, kus kõik tundub korras olevat, kuid siiski ei ole. Sokrates (469-399 eKr). Märksõnad: teadmised ja voorus. On öelnud: "Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme"; "Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus". Sokrates ei
mõtlemisele. Zenoni apooriad- Achilleus ja kilpkonn, Lendav Nool. 5.Herakleitos- seda kõigile samat maailma ei teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, jääb igavest olema, mõõdujörgi süttiva ja mõõdujärgi kustuva utlena. Tuli- arche-liikuv, kooshoidev. Teine arche- logos-kõne lausumine. 6.Sokratese pööre- üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Vastandas ennast sofistidele-olid prof õpetajad, õpetasid eelkõige vaidluskunsti, mida läks vaja rahvakoosolekutel esinemiseks. Ametist sõltuvalt ei otsinud viimset tõõde, õpetasid kuidas argumenteerida. (kuulsaim sofist Protagoras). Sokrates eristamaks end sofistidest ei võta õpetamise eest tasu. Ei esitanud doktriine vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Ma tean, et ma midagi ei tea. Tegevuse mõtet nägi nö vaimses ämmaemandakunstis. Hüüdlause: tunneta iseennast. 7. Platon- rajas esimese metafüüsilise süsteemi. Mis on olev tervikuna
On teada, et Zenon kirjutas vähemalt ühe traktaadi, millest on säilinud siiski ainult fragmendid. Peamiselt teatakse sellest tänu viidetele Platoni ja Ariostotelese töödes. Suuremalt jaolt nõustus ta oma õpetaja Parmenidese filosoofiliste seisukohtadega. Ta tunnistas, et reaalsus on lihtne ja muutumatu, pidades meelte kaudu saadavaid andmeid ekslikeks. 3.3.1 Dialektika Ta võttis esimesena kasutusele dialoogivormi. Aristoteles nimetas teda juba eelpool mainitult dialektika, vaidluskunsti isaks. Parmenidese õpetust püüdis ta toetada kaudsete tõestuste abil. Soovides tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõistete pluralismi ja liikumise reaalsust, ühtlasi näidates, et selline oletus viib meid paratamatult apriooriatesse ehk loogilistesse raskustesse (kõige tuntumad on tema paradoksid liikumise võimaluse vastu). Zenoni mõtlemise dialektilisus seisneb esmalt selles, et ta arutleb Parmenidese väite üle, et
Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus 1. Haridus a. Koolid poistele alates 7. eluaastast. · Lugemine ja kirjutamine · Muusika · Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). · Gümnastika sportlikud harjutused. b. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. c. Rikastes peredes: · Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) · Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. d. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. 2. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. a. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: · Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. · Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile.
Thales (6. saj eKr) uskus, et maailm on tehtud veest; tema õpilane Anaximandros uskus hoopis, et apeironist (meeleliselt tajumatu alge, millest kõik on tekkinud). Demokritos (5.-4. saj eKr) jällegi uskus, et maailm on tekkinud tühjusest ja aatomitest. Sofistid (5. saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest. Sokrates (469-399 eKr) ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel. Erinevalt teistest sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpilastelt tasu. Tema filosoofia peamine mõte oli vooruse olemuse mõistmine. Selle juures oli tähtis ka teadmine. Üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Platon (427-347 eKr). Oli Sokratese õpilane. Rajab Ateena lähedale filosoofiakooli Akadeemia. Temalt pärineb ka õpetus ideaalsest riigist
Kõne- ja väitluskunsti areng hoogustus Euroopas ja Ameerikas koos demokraatia arenguga, kuna demokraatlik ühiskond on selle jaoks parim kasvulava. Sõna jõudu saab kaasaja tehnika võimaluste juures oluliselt suurendada. Kiire tehnika areng, mikrofoni, raadio, televisiooni leiutis, ja seega avatakse uued võimalused. Erinevad meediakanalid võimaldavad edastada nii suulise kui kirjaliku teksti lühikese ajaga paljude inimesteni. Kaasaja demokraatliku ühiskonna olulisemad kõne- ja vaidluskunsti lavad nagu vanasti Kreekaski on parlament ning kohtusaal. (Aava 2003: 39) Murrangulised hetked ühiskonnas toovad esile kuulsad kõnelejad, kes sõnastavad oma ajastu sõnumi ning tehnika areng on aidanud sellel laiemat kõlapinda leida. (Panov 1995) Nii, Winston Churchill oli üks 20. sajandi karismaatilisemaid kõnemehi, kes kasutas oskuslikult massiteabevahendeid oma sõnumi edastamiseks. Ka väga kuulsad kõnelejad Charles de Gaulle
Aristokraatide lapsed õppisid tavaliselt koduõpetajate- pedagoogide käe all. Vaimsete väärtuste kõrval pühendati palju aega ka kehalistele harjutustele ning sõjalistele oskustele. Kui lihtrahva laste haridustee jäi suhteliselt lühikeseks, siis suursugused noormehed tegid ettevalmistusi tulevaseks riigimehekarjääriks, õppides lisaks mõne õpetlase käe all poliitikat ning kõne- ja vaidluskunsti. b) Spartas õpetati spartiaatide lapsi alates 7 eluaastast riiklikes koolides, kus põhiline tähelepanu pöörati poiste sõjalisele ettevalmistamisele. Poisse harjutati taluma külma ja nälga ning põhirõhk pandi nende kehalisele arendamisele. Hariduse vaimsele küljele pöörati suhteliselt vähe tähelepanu. Tulevased sõdurid pidid küll oskama lugeda ja kirjutada, et sõjaväes aru saada kirjalikest käskudest. 2.5
Aristokraatide lapsed õppisid tavaliselt koduõpetajate- pedagoogide käe all. Vaimsete väärtuste kõrval pühendati palju aega ka kehalistele harjutustele ning sõjalistele oskustele. Kui lihtrahva laste haridustee jäi suhteliselt lühikeseks, siis suursugused noormehed tegid ettevalmistusi tulevaseks riigimehekarjääriks, õppides lisaks mõne õpetlase käe all poliitikat ning kõne- ja vaidluskunsti. b) Spartas õpetati spartiaatide lapsi alates 7 eluaastast riiklikes koolides, kus põhiline tähelepanu pöörati poiste sõjalisele ettevalmistamisele. Poisse harjutati taluma külma ja nälga ning põhirõhk pandi nende kehalisele arendamisele. Hariduse vaimsele küljele pöörati suhteliselt vähe tähelepanu. Tulevased sõdurid pidid küll oskama lugeda ja kirjutada, et sõjaväes aru saada kirjalikest käskudest. 2.5
· sadam pireuses · kuulsaim antiikaja linn Aleksandria ja babüloni kõrval · hariduse ja kultuuri keskus · egeuse mere valitseja · kuulsaim paik-keskus Akropol Ateena ühiskond ja valitsemine · kodanikud-täiskasvanud mehed, atika põliselanikud · mittekodanikud-kõik sisserändajad · suur tähelepanu haridusele · poisid 7-aastaselt koli.õpiti: · lugema.kirjutama · muusika-luuklet · gümnastika · homerose eeposi · kõne-vaidluskunsti(eriline tähelepanu) · rikkamates pereedes eraõpetajad-pedagoogid Ateena valitsemine · ateenas valitses eriaegadel nii · türannia · aristokraatia · antiik-demokraatia-perikles ajal · linna juhtis rahvakoosoleks(max 50 000) · käis koos iga 10 päeva tagant · muul ajal nõukogu-500 liiget · 6000 kohtunikku · 10 strateegi - juhtisid sõjaväge Religioon · Inimese kujuga, iseloomuga · Ainuke erinevus surematud ja väega
6. Sokratese tunnetusteoreetiline pööre, tema mõtlemise meetod, Sokratese erinevus sofistidest. Sokratese pööre: see viitab probleemiasetuse muutusele ning olulisusele. Pööre seisneb üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Pärast Sokratestst ei saa enam rääkida kosmose korrast, puudutamata aspekti, kuidas me seda tunnetame. Sokrates (469-399) vastandas ennast sofistidele (kuigi kaasajal seda ei pandud tähele). Sofistidest filosoofid õpetasid eelkõige vaidluskunsti, mida läks vaja rahvakoosolekul esinemiseks. Seega juba ametist sõltuvalt ei otsinud nad viimset tõde, vaid õpetasid, kuidas argumenteerida. Sokratese filosofeerimise meetod täiesi uudne. Ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Lõhkus tavaarusaamu. Tema eeldus: selleks, et näit. olla mehine, peab teadma mis on mehisus jne. Kuid paljud väidavad end teadvat ühte või teist, kuid ei oska mõisteid sobivalt määratleda
-strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel -kõigile riigiametnikele maksti palka -mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult -vägi ja surematus -võeti omaks võõraid jumalaid -jumalad käsutasid loodusjõude, vahel kehastasid neid -võime jagada hukatust ja edu -ohvrite toomine jumalatele -jumalad on üks suur perekond -elasid Olümpose mäel *ZEUS >> taeva-, tormi-, ja piksejumal ning peajumal. HERA >>Zeusi naine, taeva kuninganna, abielu kaitsja
isegi jumalaid, kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid:
kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid:
kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika – sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) – mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid:
ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks pääsesid ateenlased nagu teistegi linnriikide kodanikud alles alates kolmekümnendast eluaastast. Enamiku kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega, rikkad ja suursugused noormehed jätkasid aga oma ettevalmistust riigimehekarjääriks. Seetõttu õpiti eriti kõne- ja vaidluskunsti, mida rahvakoosolekul ja nõukogus vaja läks, ning kuulati mõne tuntud õpetlase – sofisti – loenguid ja vestlusi. Ateena orjanduslik demokraatia: KODANIKKOND Kõik täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad moodustasid Ateena kodanikkonna. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. Nagu teistestki polistes, moodustasid kodanikkonna põhiosa talupojad, kuid palju oli ka käsitöölisi ja meremehi. Periklese ajal ulatus kodanike arv tõenäoliselt 50 000-ni.
annaabi.ee 
