• pinnapärmiõlled (ale) Siider on naturaalse õuna- või pirnimahlast kääritatud lahja alkohoolne jook, milles ei ole kunstlikke lisaaineid. Pastöriseerimata siidrisse ei lisata pärmi- käärimine toimub õuntes endis leiduva pärmi tõttu. Parimad kuivad siidrid tulevad Prantsusmaalt Normandiast ja Bretagne´ist, samuti Inglismaalt. Veinid liigitatakse: • Punasteks • valgeteks • roosadeks( rose) veinideks • vahuveinideks (s.h šampanjad), • kangestatud (kangtatud ) veinideks Punast veini valmistatakse parkaineterohketest punastest viinamarjadest. Viinamarjamahla kääritatakse koos kestade ja seemnetega, mis annavad punasele veinile tanniinusust. Punaseid veine iseloomustatakse vastavalt nende täidlusele ja parkhappesusele. Valgeid veine valmistatakse nii valgetest kui ka punastest viinamarjadest. Kestade eraldamisel saadakse punastest viinamarjadest valget veini
gusat Rieslingit. Aroom on parfüümne, tsitruseline või lilleline, veini küp- rakteriga viinamari, mida viljel- sedes omandab kerge bensiinise või metalse omapära. Maitse happeline, dakse Alsace’is, Saksamaal (Weis- jõuline, pikk ja noobel. sburgunder), Põhja-Itaalias (eri- ti vahuveinideks), Ida-Euroopas. Enamasti noored ja värsked veinid. Chardonnay – Burgundiast pä- rinev viinamarjasort, millest seal Sémillon – Bordeaux´ viina- valmistatakse mineraalset ja hap- marjasort, millest toodetak-
3a ja Gran Reserva 5a. Põhitehnoloogia alusel jagunevad veinid naturaalseteks saadakse tooraine alkohoolsel käärimisel, sisaldavad etanooli kuni 15% (enam valmistatavad); kangendatud lisatakse piiritust juurde, jagunevad omakorda kangeteks, etanooli 17...22% Heeres (serri), Madeira, Portvein ja dessertveinideks, etanooli 13...17% Kahoor, Malaga, Muskaat, Tokai; aromatiseeritud kangendatakse piiritusleotistega, koirohu maitsega Vermut; vahuveinideks ja veinijookideks lisatakse mahlu, mineraalvett jt. vedelikke Sangria. V a h u v e i n i d on saadud naturaalse veini loomulikul küllastumisel süsihappegaasiga (teistkordsel käärimisel spetsiaalse pärmiga). Alkoholisisaldus on 10,5...12,5%. Parim vahuvein on sampanja (champagne), mida valmistatakse Prantsusmaal Champagne´i piirkonnas kasvatatud viinamarjadest sampanjameetodil (veini teistkordne kääritamine toimub paksuseinalistes pudelites, aga mitte mõnes muus taaras)
annaabi.ee 
