Peale Maria rolli sai temast Estonia solist. (1)(2) 1.3. Autasud 1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996.aastal pälvis aga prestiizika "Suure Vankri" auhinna.(2) 4 1.4. Isiklik elu Helgi tutvus oma lapse Liina Vahtriku isa Uno Heinapuuga kohtus ta Estonias. Kuigi Uno oli abielus teise naisega, said Helgi ja Uno tütre Liina, kes sündis 8. augustil 1972. Helgi ei oodanud kunagi, et ta Unoga koos elama hakkab, tema soov oli, et lapse isaks oleks Uno. Helgi ja Uno pole kunagi olnud abielus. Helgil on kaks lapselast: Reti Maria ja Johannes. (2) 2. KUULSAIMAD ROLLID "West Side'i lugu"Maria (1964) See oli Sallo esimene suurem roll. "West Side'i lugu" esietendus Estonias 30.detsembril 1964.
ümberasumisliikumine usulise varjundi, sest sealsed agaramad väljarändajad olid maltsvetlased. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest. Romaani lõpupool on asjalikud kirjeldused väljarännanute elust Krimmist. Vilde külastas 1904 aasta sügisel Krimmi ja Kaukaasia eesti asundusi, et oma romaanile rohkem materjali hankida. „Mahtra sõda“ ilmus „Teatajas“ 12 jaanuarist kuni 7. maini 1902 ja seejärel raamatuna J.H. Vahtriku kirjastusel. Tallinlased ja Harjumaa elanikud olid väga huvitatud selle ilmumisest. Teataja toimetuse maja ette kogunes lehe ilmumise ajaks arvukalt inimesi, kes suure pinevusega kohe „Mahtra sõda“ lugema hakkasid. Romaan „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ilmus algselt samuti Teatajas, 1902 a. kevadel. Romaan „Prohvet Maltsvet“ hakkas algul ilmuma Tartu ajalehes „Uudised“, 1. aprillil 1905 aastal. Keset romaani kirjutamist oli Vilde sunnitud pagema välismaale