märgistust, kaasaarvatud riigid, kus juhiloa saamine on kaheastmeline. Eesti võttis hetkel kehtiva süsteemi üle Montrealist, kus tänapäeval enam tunnusmärke ei kasutata. Tulevikus võiks roheline vahtraleht maanteeametnike meelest olla vabatahtlik. Algaja juhi tunnusmärgi kohustuslikust kasutamisest loobumine muudaks liiklust rahulikumaks, mistõttu oleks vabatahtlik «vahtraleht» Eesti Autokoolide Liidu president ja Aide autokooli juhi Enn Saardi hinnangul mõistlik. «Kuna «vahtralehega» muud piirangut ei ole kui see, et suvel 100 km/h ei tohi sõita ja politseil on andmed arvutis näha nagunii, siis ega midagi hullemaks sellest ei läheks,» rääkis Saard. Err Uudised viis läbi küsitluse ,, Kas algajat juhti tähtistav "vahtraleht" on Eesti liikluses vajalik ?" Selgus et 187 vastanuist 71,7% leiab et see on siiski vajalik. Keskerakonna Noortekogu hinnangul ei tohiks Maanteeameti poolt välja käidud nn vabatahtliku vahtralehe süsteemi rakendada
õige heitlik ja karm on ta laad Suveootuses kivises linnas möödub sajune sügis ja talv. Soojad villased hilbud on hinnas ja kollane Vietnami salv. Saabub kevad ja üürike suvi. Lokkab lopsakas rohelus taas. September on hall nagu tuvi ja peagi on halladki maas. On meist igaüks tükike loodust, mis elab kui hingata saab. On meist igaüks tükike loodust, on see kõik, mis meis üldse on head ?! Sügis tuleb Õhu hõbevoogudel, tuule tõukehoogudel sõuab sügis meile ka- viie vahtralehega Kolm on kirjud, neljas kirjum, viies- kirjumatest kirjum. Ühel lehel- üsna laial- karged sügisesed aiad, teisel- õhtud tõsised, veidi kortsupõsised, kolmandal on uhked metsad, nõnda piduehteis, et sa vaatad, vaatad, imestad: lausa silmi pimestab ! Neljandal on põllud truud, rikkad, helded sügiskuul. Viies mida kannab see? Sellel on ju koolitee! Viimane aster Aita Kivi Nüüd puud on raagus, vihmavarjud lahti ja nukrad näod on inimestel peas. Kes naeratab,
uskuda, et nad on kehvemad, kui nende eelkäijad. Neil ilmneb kõige ehtsam põikpäisus, mis on omale väikesele lapsele. Kui autokoolis kõneldakse sellest, et 90 piirangu alas ei tohi kiiremini sõita, siis algajale tekib kohene vasturefleks, et kui teised ja kogenumad juhid saavad üheksakümmne alas ka sajaga hakkama, et miks tema siis kehvem peaks olema. See arvamus endast võib liikluses panna ohtu nii sinu, kui ka kaasliiklejate elud. Kahjuks jagub tänapäeval neid vahtralehega liiklejaid, kes peavad ennast teiste vääriliseks ja tekitavad nõnda rohkem liiklusõnnetusi, kui vanemad inimesed, kelle mõttemaailm on avaram ja ulatuslikum. Täiskasvanuks saamisega tuleneb ka õigus tarbida alkoholi ning tubakatooteid. Poodi tormamine ja ametlikult alkoholi ostmine on vist üks esimesi asju, mida tehakse kui 18- aastaseks saadakse. Paljud aga ei mõista alkoholi kahjulikusest ning võivad seda liigtarvitada.
jalakäija ootas ülekäiguraja ääres tee ületamise võimalust. Välja jäeti need olukorrad, kus jalakäija oli juba ülekäigurajal ja autojuht seetõttu teed andis. Antud töös antakse ülevaade tehtud vaatluse meetodist (keda vaadeldi, kus, millal ja kuidas), analüüsitakse andmeid ja tõlgendatakse saadud tulemusi. 1. Meetod 1.1. Keda, kus ja millal vaadeldi? Antud vaatluses vaadeldi 253 autojuhti, kes reguleerimata ülekäiguradadel jalakäijatele teed andsid. Mehi oli 200, neist 3 vahtralehega ja naisi 53, kellest 4 vahtralehega. Vaatluses ei registreeritud neid juhte, kes andsid teed üksnes sellepärast, et jalakäija oli juba ülekäigurajal. Kirja läksid autojuhid, kes peatasid auto juba siis, kui nägid ülekäiguraja ääres ootavat jalakäijat. Vaatluse alla kuulusid ka inimesed, keda autojuhid lasid üle tee. Eelkõige selles mõttes, et teada saada, missuguseid inimesi autojuhid kõige enam üle tee lasevad (näiteks pensionäre, mehi, naisi, lapsi).
annaabi.ee 
