Kriminoloogia konspekt
3. Kriminaalpoliitika Eestis 1991-2001
3.1. Õiguskaitsestruktuuride areng
Politsei stabiliseerus 1995 jj a. Organisatsioonilised muutused jne on kajastunud asutuste
töös. Prokuratuur allutati täitevvõimu kontrollile. Samas puudub organ, kes vastutaks
kogu riikliku kriminaalpoliitika elluviimise eest, teisalt on kujunenud menetluslikult
passiivne prokuratuur (negatiivne).
Toona polnud menetlusseadustikus kirjas prokuröri kohustusi järelevalve teostamisel,
samuti ei andnud ta enam vahistamislube ja tutvus süüdistuskokkuvõttega alles enne
kohut. Seega kujunes prokuratuurist puhver. Politsei ei suutnud aga prokuratuuri rolli üle
võtta (kaadri suur voolavus, reformid, vähe juriste). Samas muutustest tulenevalt oli
kuritegevuse hulk suurenenud. 1998 suurendati prokuratuuri rolli. Talle pandi kohustusi
(eeluurimise peatamise kinnitamine, süüdistuse kinnitamine enne esitamist). Samuti
suurendas prokuratuuri rolli lihtmenetlus. 2001 muudegi prokuröri kohtust osavõtt
kohustuslikuks.
annaabi.ee 
